Umsiedlung – 70 (2)

Umsiedlung – 70

20. oktoobril 1939 lahkusid Roomassaare sadama kaudu 310 Saksamaale ümberasuvat saarlast. Fotol: ümberasujaid transportinud aurik Adler 9. oktoobril 1939 Roomassaare sadamas.

Käesoleva aasta sügisel möödub seitsekümmend aastat saksa rahvusest inimeste lahkumisest aladelt, mis Molotov-Ribbentropi pakti (õigemini paktide) alusel jäid Nõukogude Liidu mõjusfääri. Ajalooteaduses tähistatakse seda nähtust saksakeelse terminiga Umsiedlung (ümberasumine).
Baltisakslaste lahkumine Eestist ja Lätist algas 1939. aasta oktoobris. Käesoleva aasta sügisel kirjutame sellest ajaloo leheküljel kindlasti pikemalt. Täna aga avaldame eelloona Kuressaarest pärit MATHIAS KUESTERI poeetilised mälestused ümberasumisest ajaloolisele kodumaale.

19.–20. oktoober 1939

Sügis oli sel aastal varakult kätte jõudnud. Külmad tuuled tuiskasid üle saare ning rebisid viimseid puude külge klammerdunud lehti. Niisked tänavakivid helkisid kõikuvate tänavalaternate tuhmis valguses. On oktoober 1939. Ma olen 14-aastane.

Ühtki hingelist pole näha, kui üks takso meie maja ees peatub. Kiiresti sõidetakse läbi minu kodulinna vaiksete, inimtühjade tänavate ning peagi oleme teel Roomassaarde, sadamasse.
Ma heidan veel kord pilgu tagasi ning näen, kuidas linna kahvatud laternad meie taga kaugustesse kaovad. Autotuled lõikavad meid ümbritsevasse pimedusse. Keegi ei poeta sõnagi ning kasvav hirm nöörib mu kõri.

“Kuhu me sõidame?” küsin ma endalt. Keegi ei lausu sõnakestki.
Ma hoian kramplikult oma kulunud koolikotist kinni. Selles on minu margikogu, minu kõige väärtuslikum vara. Kõik muu on maha jäänud ning nüüd, kui ma ainiti ööpimedusse jõllitan, pole mul millestki puudus. Ma olen kui halvatud.

Me jõuame sadamasse – muidu ikka nii rõõmsasse paika, kus südasuvel andsid tooni meie saare külaliste muretud kõnelused ja naer. Nüüd valitseb siin pimedus ja teadmatus. Nõrk pirn valgustab tolliputkat. Minu sõrmed on klammerdunud koolikoti külge – kuulduste järgi ei tohtivat margikogusid kaasa võtta –, kuid keegi ei tunne selle sisu vastu huvi.

Astun koos vanaema, vanemate ning õega väiksesse kipakasse paati, mis viib meid niiskesse pimedusse väikese Saksa kaubaauriku Adler juurde. Vaid paar vette peegelduvat lampi on meid selle aluse pardal tervitamas.
Ikka valitseb vaikus, keegi ei lausu ainumatki sõna. Kuid nüüd märkame hädapäraste koidega sisustatud laadungiruumis kokku surutuna oma väikest baltisaksa kogukonda, oma tuttavaid ja naabreid. Kuigi me pole enam üksi, ei saa ma võõras ümbruses ei rahu ega und ning ootan kannatamatult uue päeva hommikuahetust.

Nüüd kogunevad kõik tekile ning kaldale ilmunud aukandjatele tehakse ruumi. Teised tegelased, meile võõrastes khakivärvi mundrites, uhkeldavad tähtsalt laevasillal. Peeti hoogsaid kõnesid, lauldi hümne, kuid minu mõtted uitasid omasoodu. Silmad on suunatud kindlale maale, kus vana piiskopilinnuse tornid kõrguvad kauguses üle puudelatvade, majesteetlikult ja uhkelt.

Pärast seda, kui hümnid – üks esimest, teine viimset korda – on kõlanud, käib värin läbi vana kaubalaeva kere, selle kruvi hakkab sogast vett ringi ajama ning me sätime end aeglaselt liikuma. Veel kaua näen ma torne, kuni kallas täielikult silmapiiri taha kaob. Ja siis on ainult tühjus meie ümber ja ka minu sees.


Selgituseks

Umsiedlung on saksakeelne termin, mis laiemas tähenduses tähistab igasugust ümberasumist ehk migratsiooni. Kuid ajalooteaduses on kõnealune termin kasutusel ka kitsamas tähenduses: sellega tähistatakse võõrsil elavate saksa rahvusest isikute ümberasumist ajaloolisele kodumaale, mis leidis peamiselt aset aastatel 1939–1940 ja 1941.

Kõnealune protsess sai võimalikuks pärast seda, kui 1939. aasta 23. augustil sõlmiti Moskvas Molotov-Ribbentropi pakt, mille kohaselt, nagu teada, jäid mitmed Ida-Euroopa alad, sh ka Balti riigid (alguses vaid Eesti ja Läti, kuid pärast MRP-2 sõlmimist sama aasta 28. septembril ka Leedu), Nõukogude Liidu mõjusfääri.

Tõsi, ümberasumine puudutas ka teistes piirkondades (näiteks Nõukogude Liidus, Itaalias, Põhja-Balkanil, Ungaris, Rumeenias jm) elavaid sakslasi. Selle eesmärk oli Hitleri Mein Kampfis välja öeldud mõtte teostamine, mille kohaselt tuli kogu saksakeelne elanikkond koondada ühte õitsvasse rahvusriiki.

Stardipauk võõrsil elavate sakslaste ümberasustamiseks anti 1939. aasta 6. oktoobril. Sel päeval esines Adolf Hitler Reichstagis propagandistliku kõnega, milles ta muuhulgas ütles, et “rahvuspõhimõtte ja rassiidee ajastul” (im Zeitalter des Nationalitätenprinzips und des Rassegedankens) on “etnograafiliste suhete uue korra” (neue Ordnung der etnographischen Verhältnisse) kehtestamine lausa hädavajalik.

Siinjuures ei pidanud saksa rahva “suur juht” silmas mitte ainult nn Poola ruumi (Poola riik oli tolleks ajaks lakanud olemast), vaid vaatluse alla võeti ka mujal Kirde- ja Lõuna-Euroopas asuvad alad, mis – nii väitis Hitler – on täidetud “ebakindlas olukorras olevate saksa rahvuskildudega”. Võimalike rahvuskonfliktide vältimiseks tuleks neis piirkondades elavad sakslased ümber asustada.

Füüreri sõnul leiaks Saksamaale rändav inimpotentsiaal (das Menschenpotential) uue elukoha Poola riigilt vallutatud aladel, kuid ka nn Poola koridori piirkonnas. See omakorda aga eeldas, kõnealuselt maa-alalt peab lahkuma sealne alaline elanikkond. Nii näiteks haihtus ajavahemikus 1939–1944 ainuüksi Warthegau regioonist (see oli nn Suur-Saksamaa provints, mis asus tänapäeva Poola lääneosas, Poznańi linna ümbruses) 630 000 poola ja juudi rahvusest isikut. Need inimesed kas asustati ümber või siis hävitati.

Eesti ja Umsiedlung

Eestis ja Lätis elavate baltisakslaste ümberasumine toimus kahe lainena:
a) 1939–1940
Kohe pärast Hitleri esinemist ilmusid Eesti ajalehtedes esimesed teated selle kohta, et baltisakslased lahkuvad ajaloolisele kodumaale. Samas levisid kuuldused suurriikide vahel sõlmitud tehingust, et füürer on Baltimaad lubanud Nõukogude Liidule. Oktoobrikuu lõpuks oli lahkunud u 11 000 baltisakslast.

Kokku lahkus ajavahemikus oktoober 1939 kuni mai 1940 Eestist umbes 14 000 saksa rahvusest ning nendega suguluses olnud isikut. Läti aladelt lahkus umbes 51 000 inimest.

b) 1941
Pärast Baltikumi okupeerimist Nõukogude Liidu poolt lahkus 1941. aasta jaanuaris Saksamaale veel umbes 7500 inimest Eestist ja 10 500 inimest Lätist (Nachumsiedlung).

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 129 korda, sh täna 1)