Saaremaal on palgad kõvasti langenud (2)

Saaremaal on palgad kõvasti langenud

 

Tänavu esimeses kvartalis kahanes Saare maakonna keskmine brutopalk mullusega võrreldes enam kui 6 protsenti. Maakondade lõikes oli tagasiminek suurem vaid Järvamaal.

Statistikaameti andmetel langes 2009. aasta esimeses kvartalis keskmine brutopalk mullusega võrreldes kõige enam Järva- ja Saaremaal – tagasiminek oli nimetatud maakondades vastavalt 6,4 % ja 6,1% (vt joonist).
Ja veel üks negatiivne tendents.

Kui aastail 2004–2008 kasvasid sissetulekud Saaremaal kiiremini kui Eestis tervikuna (vt joonist), mistõttu erinevus siinse keskmise palga ja Eesti keskmise palga vahel järkjärgult vähenes, siis kahel viimasel aastal on olukord muutunud – saarlaste sissetulekud on Eesti keskmisega võrreldes taas vähenenud. Nii näiteks vähenes keskmine palk 2009. aasta esimeses kvartalis Eestis tervikuna vaid 1,5%, Saare maakonnas aga, nagu eelpool juba öeldud, 6,1%.

Kolmandalt kohalt kümnendaks

Samas on Saaremaa viimasel kahel aastal langenud ka maakondlikus võrdluses. Kui 2007. aasta kevad-talvel olime keskmise brutopalga näitaja poolest maakondade pingereas kolmandal kohal (tookord järgnesime kohe Harjumaale ja Tartule, edestades enam kui 300 krooniga isegi Pärnut), siis möödunud aasta samal perioodil olime langenud viiendale, tänavu aga lausa kümnendale positsioonile.

Siiski kõrgem kui kaks aastat tagasi

Lohutuseks võiks öelda vaid nii palju, et tänavu esimeses kvartalis oli meie maakonna elanike keskmine sissetulek siiski 887 krooni võrra ehk 10,1% suurem kui kaks aastat tagasi – 2007. aasta kevad-talvel oli Saare maakonna keskmine brutopalk 8772 krooni, sel aastal aga 9659 krooni. Mullu oli sama näitaja 10 282 krooni. Keskmine brutopalk on selle aasta esimeses kvartalis tõusnud vaid neljas maakonnas: Läänemaal (4,6%), Raplas (2,7%), Lääne-Virus (2,3%) ja Ida-Virus (2,2%).


Kommentaar: Saarlased on solidaarsed

SEB panga Kuressaare kontori juhataja Aivar Sõrm kommenteeris keskmise palga muutusi järgmiselt: “Kuna Saaremaale jõudis töökätepuudus varem kui mandril, nii 2004. a paiku, hakkas see töötajate defitsiit meie palku kohe ka üles pumpama, mistõttu saarlaste sissetulekud kasvasid kiiremini kui Eestis keskmiselt. Just seetõttu kerkisime ka maakondade pingereas ebaloomulikult kõrgele, ütleks, et mõneti teenimatule positsioonile.

Paraku jõudis ka masu meile valusamalt kätte, kuna langus tabas kõige järsemalt saarel n-ö üleesindatud tegevusvaldkondi – teenindust ja ehitust –, kus järgnenud palgalangused ja hõive vähenemine on olnud nüüd suhteliselt kõige märgatavamad.

Üks asi, mis võib-olla võrdluses silma torkab, on see, et saarlased on mõneti alalhoidlikumad. Eelistatakse rasked ajad siiski koos üle elada, valides palkade vähendamise, mitte aga koondamiste tee. Viimane võetakse ette, kui tõesti enam kusagile taganeda ei ole.

Väitega, et osa maakondi liiguks palga teemal näiliselt vastassuundades, ei oska päris nõus olla. Pigem on tegemist erinevate protsessikiirustega, võrdlustaseme ja ajahetke valikuga. Arvan, et üldine trend sissetulekute osas suundub lähiaegadel jätkuvalt allamäge, ja usun, et järgmised kvartalid seda kartust ka kinnitavad.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 36 korda, sh täna 1)