Lõmala sadamast saab varsti Gotlandile käiade järgi minna (4)

Lõmala sadamast saab varsti Gotlandile käiade järgi minna

NURGAKIVI PANDUD: Sadama sümboolse nurgakivi asetas ehitatava külaliskeskuse müüri Rasmus Roosileht. Tegevust jälgis tähelepanelikult Nora Roht (vasakul). Tagaplaanil pani toimuvale pilgu peale Kuressaare Ehituse juht Tõnu Toompuu.

Just sellist arvamust avaldasid kohalikud külamehed eile, kui taastatav Lõmala sadam sai nurgakivi. Kohaletulnud rahva rohkus näitas, et sadamast loodetakse palju ning arendajad on õigel teel.

“Selle projekti staadium on praegu selline, et sellest tuleb asi,” kinnitas sadama külaliskeskuse kiiresti kerkivate müüride ees Salme vallavolikogu esimees Prits Liblik.

Sadama taastamisel esimese tööna rajatav külaliskeskus saab valmis juba jõuludeks ning veel sel aastal alustatakse tööd akvatooriumi laiendamiseks, tee ehitamiseks ja vana piirivalvetorni taastamiseks. Järgmisel aastal lisatakse paadisillad ning süvendamist ootab faarvaater. Varuga võetud tähtaja järgi peaks sadam valmis olema 2011. aasta suveks.

Ehitus vana kombe kohaselt

Mereajaloolane Bruno Pao kinnitas, et sadam on ajalooliselt tähtsa koha peal. Ajaloolaste arvates asus Lõmala lähistel Toomalõukal muinasaegne Uus sadam (Portus novus).
Mitte päris nii kaugetest aegadest pärit, kuid ikkagi vana sadamakultuuri kavatseb elustada ka Lõmala sadam. Nii ehitatakse näiteks sadama pikim, koos muuliga üle 60 meetri pikk kai vana kombe kohaselt kivist laotud kärgkastide peale.

“See on selline ajaloolise pärandi jätkamine,” ütles Oma Saarele sadama arhitekt Ivo Rebane. Kokku tuleb sadamas kolm kaid, kaks neist teisaldatavad 24 m pikkused ujuvkaid. Tavapäraselt sadamaehituses kasutatavat betooni saab Lõmalas näha vaid paatide vettelaskmisel kasutataval slipil.

Sadama akvatooriumi sügavuseks on arhitekti sõnul ette nähtud 2,5 meetrit. Sama sügav tuleb ka sadamasse suunduv hinnanguliselt 400 meetri pikkune laevatee ehk faarvaater. Juttudesse, et faarvaater läheb lääne- ja edelatuultega kiiresti uuesti kinni, suhtub arhitekt kahtlevalt. Tema sõnul on arvamusi olnud seinast seina. “Samas vana kooli mehed ütlevad, et see on ideaalne koht,” tõi Rebane vastuargumendi.

Edendab kohalikku elu

Lõmala sadam asub tähtsal kohal, sest rohkem külalissadamaid Mõntu ja Veere  vahelisel alal ei ole. Lisaks kaidele ja slipile saab sadam endale külaliskeskuse, kuhu tulevad ka ajaloolised väljapanekud. Samuti on mõeldud mööda maad reisivatele inimestele – 20-kohalisse parklasse tulevad näiteks kõik võimalused, et karavanid seal peatuda saaksid.

“Mida rohkem ma käin ja inimestega räägin, seda rohkem ma tunnen, et me ajame õiget asja,” märkis Lõmala sadama esindaja Andro Roosileht. Sümboolseks nurgakiviks pandi maja müüri termos, kus sees raha, kohalikud lehed, mitu fotot, dokumendid ning nimekiri 83 nurgakivipanekul osalenu nimedega.

Roosilehe sõnul on tal väga hea meel, et kohale tuli nii palju kohalikke inimesi. See näitab, et suhtumine on positiivne ning sadam aitab kaasa ka kohaliku elu edendamisele. Seda siis kas või merelemineku võimaluse ja külaliskeskuses toimuva hakkava näol kuni selleni välja, et ka kohalikud saavad võimaluse pakkuda sadama külalistele mitmesuguseid teenuseid.

Lõmala sadama taastamine läheb maksma ligi 16 miljonit krooni. Sellest 13,4 miljonit saadi EAS-lt ning ülejäänu panustavad erainvestorid. Projektis on suur ka Salme valla osa, kellele kuulub osa sadama alla jäävast maast.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 197 korda, sh täna 1)