Eesti vikipedistid kohtusid Vikil

Eesti vikipedistid kohtusid Vikil

VIKIPEDIST: Ivo Kruusmägi Vikil kirjutamas järjekordset Vikipeedia artiklit. Hetkel on toimetajal käsil artiklid varbussist, ferrovedelikust ja Kesse pangast.

Pea iga internetikasutaja otsib tihtipeale infot netientsüklopeediast Vikipeedia. Olgugi et infokilde võib sinna panna igaüks, on ka Eestis olemas seltskond, kelle jaoks on sellega tegelemine rohkem kui hobi. Eile ja üleeile pidasid nad oma seminari. Arvatavasti nende jaoks parima nimega paigas maamuna peal – Vikil.

Saaremaal Vikil asuva Mihkli talumuuseumi laudale lähenedes võib näha, et grupp inimesi istub arvutite taga ja klõbistab süvenenult klahve. Pole raske arvata, millega nad tegelevad. Koostavad Vikipeediat.

Andresel on parajasti käes talumuuseumi infovoldik, kust lisatakse veebi täiendavat infot selle paiga kohta. Eelmisel ööl valmis näiteks artikkel Eesti Rahvusringhäälingu reporterist Margus Mullast, kes oli käinud uudiste tarbeks kokkutulnutest lugu tegemas. “Hetkel Margus Muld seda ise vist veel ei tea,” muigab üks vikipedistidest Ivo Kruusamägi.

Tõsised arutelud

Üks Eesti esivikipediste, Valjalast pärit Ave Maria Mõistlik ütleb, et kahepäevasel seminaril toimusid tõsised diskussioonid. “Kohati lähevad need päris tuliseks,” naerab Mõistlik.
Teemaks olid näiteks autoriõigused. Samuti arutleti, et kust jookseb see piir, millal info muutub Vikipeedia vääriliseks. Näiteks, kas igast bussipeatusest peaks Vikipeedias info olema.

Kohalviibivad Vikipeedia toimetajad kinnitavad, et kuna entsüklopeediasse võivad kirjutada kõik, ka anonüümselt, siis satub sinnagi igasugu prahti. À la “Minu naaber on Mari. Ta on loll.”

Sellised artiklid eemaldavad toimetajad kibekiiresti. Samuti olevat paljudel koostajatel probleeme eneseväljendamise ja õigekirjaga. Seda kõike peavad parandama toimetajad. “Kõike muud tuleb nii palju peale, et endal ei jää aega midagi kirjutada,” märgib Andres, kes on Vikipeediaga seotud olnud kuus aastat.

Ave Maria Mõistlik arvab, et isegi kui inimesed ei saa kirjutamise või eneseväljendamisega nii hakkama, kui peaks, ei ole nad kindlasti segav element, vaid aitavad ikkagi kaasa kõigile vabalt saada oleva infoallika arenemisele.
Vikipeediat peetakse küll kasulikuks infoallikaks, kuid samas mitte alati just usaldusväärseks. Mõistlik märgib, et kogu aeg püütakse seda teha täpsemaks ja usaldusväärsemaks. Peamine vahend selleks on viitamine ühele või teisele infoallikale.

Pokkerist nukleotiidini

Mida keegi Vikipeediasse kirjutab, see on tema enda asi. Nii võttis Ave Maria Mõistlik kätte ja hakkas hoolitsema selle eest, et kõik Eesti külad saaksid kirja – kokku 4000. Osa oli enne olemas, kuid palju tuli ise lisada ja täiendada. Mõistlik ütleb, et peamiselt kirjutatakse sellest, milles tuntakse end n-ö kodus olevat, aga samas võib teema olla ka väga laiahaardeline.

Ivo Kruusamägi kirjutas näiteks seni viimase artikli teemal “Üksiku nukleotiidi polümorfism”, aga ta on kirjutanud ka Kessu liitsihi ülemisest tulepaagist, litograafiast ja pokkerikäte tugevusjärjestusest. Nüüd juba kolm aastat Vikipeediaga sõber olnud Kruusamägi kasutajalehel olev statistika näitab, et ta on teinud artikleid ja parandusi kokku 10 000 korral.

Samamoodi nagu on palju erinevaid teemasid, on aktiivsed vikipedistid Mõistliku sõnul väga kirju seltskond. Tema ise on kohtuistungi sekretär, aga on ka tudengeid, õppejõude, õpilasi ja igasuguste muude elualade esindajaid.

Kui küsida, kas Vikipeedia on nende jaoks nagu sõltuvus, vastavad nad, et pigem on see nagu hobi. “Aga mõne jaoks kindlasti sõltuvus,” sõnab Andres ja räägib, et kui üleilmne Wikipedia oli kord kolm päeva maas, hakkas natuke imelik juba küll.


65 653 ARTIKLIT

Just nii palju artikleid oli Vikipeedias eile pealelõunase seisuga. Eestikeelne Vikipeedia sai alguse 2002. aasta augustis. Esimene, ingliskeelne Wikipedia alustas poolteist aastat varem. Nüüdseks on seal juba ligi 3 miljonit artiklit.

Vikipeedia on mitmekeelne projekt, mille eesmärk on luua kõigile vabalt kasutatav ja igaühe poolt täiendatav ning parandatav vaba võrguentsüklopeedia.

Hetkel on Vikipeedia saadaval 260 keeles. Keelte peale kokku sisaldab ta üle 13 miljoni artikli ning on maailmas üks enimkülastatavaid veebikeskondi. Kuus külastatakse Vikipeedia lehekülge umbes 65 miljonit korda.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 47 korda, sh täna 1)