Kultuuritöötajad jätsid mured mändide alla

Kultuuritöötajad jätsid mured mändide alla

KURB ÄRASAATMISHETK: Lustliku, kuid pisut kurvameelse etteastega saatsid Saare maakonna kultuuritöötajad oma külalised teele.

Teisipäevast neljapäevani pidasid Eesti rahvamajad Mändjalas oma kolmandat suurt üleriigilist suvekooli, kus tänavu olid esindatud kõik Eesti maakonnad peale Tartu- ja Läänemaa. Kokku osales 150 rahva- ja kultuurimajade ning kultuurikeskuste ja klubide töötajat üle Eesti.

Ühe uuendusena võeti kasutusele saarlaste tehtud suvekooli lipp, mis hakkab käima maakonnast maakonda. Seekord viis lipu kaasa järgmist suvekooli korraldava Jõgeva maakonna esindus. Toimus ka logokonkurss, mille võitis Järvamaa logokavand “Kultuur on hoitud”.

“Meil on väga-väga hästi läinud. Igal aastal läheb ikka tõusvas joones. Seda, et saarlased nii tublid on, me teadsime. Saaremaa valitigi korraldajaks selle järgi, et nad tõusid eelmisel aastal Lääne-Virumaal oma meeskonnaga teiste hulgast esile, seda just meeskonnatöö poolest. Ning seekordki said nad väga hästi hakkama,” ütles Eesti rahvamajade ühingu esimees Ülle Välimäe Järvamaalt.

“Laulupidusid ei oleks, kui poleks rahvamajasid,” lükkas ta ümber nende inimeste arvamuse, kes väidavad, et rahvamajad mängisid olulist rolli vaid Nõukogude ajal. Tema sõnul on just rahvamajad need kohad, kus tegeletakse rahvakultuuriga ja tagatakse tantsu-, laulukollektiivide elus püsimine.

“Koos on võimalik palju ära teha. Suvekoolid on lustakad. Kõik, kes siit lähevad, saavad tohutu energialaengu. Inimesed räägivad ja vestlevad hommikutundideni, neil on samad mured ja nad leiavad ühiselt, kuidas neid lahendada. On suurepärane minna tagasi sellise energiapagasiga ja vabanenult. Me oleme ääretult tänulikud saarlastele, kõik on ülirahul,” jagus Ülle Välimäel saarlastele kiitvaid sõnu.

Ühingu esimehe kinnitusel tegeletakse rahvamajadega praegu väga palju. “Meie suur eesmärk on rahvamajade seadus. Kontseptsioon on valmis ja nüüd pakume seda vaadata, et keegi sellest kinni haaraks.” Lisaks suvekoolile on Eesti rahvamajade ühingul plaan korraldada tuleval aastal rahvamajade mess. “Loodame, et saame tehtud nii ühe kui teise. Need kaks üritust on erineva suunitlusega, aga on vaja maailmale teada anda, et me olemas oleme.” Õhus on ka idee kuulutada 2011. aasta, kui möödub 110 aastat esimese rahvamaja asutamisest, rahvamajade aastaks.

Tänavuse suvekooli korraldas Saaremaa rahvakultuuri selts. Peakorraldajad Krista Lember, Maire Sillavee ja Aili Salong rääkisid, et neil oli korraldustöö tegelikult tehtud juba eelmise aasta sügisel. Paar nädalat enne suvekooli algust sai antud vaid viimane lihv. “Kui tulime Käsmust tagasi, said põhipunktid juba paika pandud. Emotsioon oli siis nii värske, mida ja kuidas teha. Põhiline on see, et kui ilm on paigas, siis on kõik paigas,” tõdesid nad kui ühest suust.

Maire Sillavee lisas, et kui mandrirahvas imestab saarlaste meeskonnatööd, siis nende endi jaoks on see nii tavaline. “Me oleme harjunud kõike koos tegema,” sõnas ta.
Suvekool kaunis looduslikus kohas pakkus seekord oma klassitundides palju huvitavat. Esimesel päeval viis õpetaja Evi Männik kõiki Maasi linnuses ajalukku, matemaatikatunnis loeti üle kokkutulnud “tibud” ja õhtul saadi klassiõhtul omavahel paremini tuttavaks.

Suvekooli teine päev algas hommikuvirgumisega rannas. Seejärel viis kodulootunni läbi Soome Jyväskylä ülikooli organisatsioonikommunikatsiooni õppejõud Kaja Tampere ja ühiskonnaõpetuse osas jagas teadmisi Ragnar Siil kultuuriministeeriumist. Muusikaõpetuse tunni viisid läbi Tiina Oks Leisi pärimuslaagrist VäRKS ja Toivo Luhats koos ansambliga Piibar.

Käsitöötunni eest kandis hoolt Reine Väli ja viltimist prooviti Mareli Rannapi juhendamisel. Õhtuks tuli kõigil ette valmistada ja esitada kohustuslik kava teemal “Kes minevikku ei mäleta…”.
Neljapäevahommikul peeti koos õpetaja Ülle Välimäega klassijuhatajatundi. Ning kell 13, pärast saarlaste südamlikku etteastet, lahkuti üksteisest, silmad vees.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 9 korda, sh täna 1)