Eelolev nädal möödanikus

Sada viisteist aastat tagasi, 1894. aasta 10. augustil, sündis väidetavalt Ukrainas Poltaavas XX sajandi vene kirjanduse üks silmapaistvamaid prosaiste ja satiirikuid – Mihhail Zoštšenko. Väidetavalt seepärast, et teistel andmetel oli tema sünnikoht Peterburi ja sünniaasta 1895…

Nooruses sõdis tulevane kirjanik Esimese maailmasõja rinnetel ja osales verises kodusõjas. Tema kirjanduslik debüüt leidis aset 1921. aastal ja umbes samal ajal ühines ta kirjandusliku rühmitusega Vennad Serapionid (säärast nime, Die Serapionsbrüder, kandis sada aastat varem surnud saksa kirjaniku Ernst Theodor Amadeus Hoffmanni üks teoseid).

1930. aastatel oli Zoštšenko populaarsus lausa enneolematu: rahvale läksid tema humoorikad, Gogoli ja Tšehhovi laadis kirjutatud jutustused hästi peale. Teine lugu oli aga võimukandjatega – tihti juhtub ju, et poliitikud ja poliitikasse sattunud inimesed ei saa naljast ja satiirist aru. Sääraseid leidub ka tänapäeval ja isegi siinsetes, Kuressaare oludes…

1946. aastal ilmus Nõukogude Liidu kommunistliku partei otsus, milles Zoštšenkot nimetati “kirjanduslikuks huligaaniks ja lurjuseks”. Muide, samad sõnad käisid ka teise XX sajandi vene kirjanduse suurkuju Anna Ahmatova kohta. Nad mõlemad heideti kirjanike liidust välja ja nende teoseid enam ei avaldatud. Kui aga 1956. aastal saabus nn sulaaeg, hakati Zoštšenko teoseid tasahaaval jälle avaldama. Paraku oli juba hilja – tookord oli kirjanik juba raskesti haige ja 1958. aasta suvel ta suri.

Üheksakümmend aastat tagasi, 1919. aasta 11. augustil, suri Ameerika Ühendriikides Massachusettsi osariigi Lenoxi linnakeses 83. eluaastal terasemagnaat ja filantroop Andrew Carnegie. Sündis ta 1835. aastal Šotimaal mitte eriti jõukas perekonnas. 1848. aastal emigreerus pere USA-sse.

Alguses töötas noormees raudteel ja tegeles töö kõrvalt eneseharimisega. 1865. aastal siirdus ta aga metallurgiasse, kus ilmneski tema erakordne organiseerimisvõime. Juba paari-kümne aasta pärast oli Carnegie’st saanud Ameerika terasetööstuse esinumber. Ent 1901. aastal tegi ta oma elus järjekordse pöörde – nimelt müüs ärimees kõik oma ettevõtted, pühendades end edaspidi vaid heategevusele.

USA-s ja teises riikides avas Carnegie laiaulatusliku raamatukogude võrgu. Pittsburghis ja Washingtonis asutas ta teaduslikud uurimiskeskused, rajas rikkalikud pensionifondid metallurgidele ja ülikoolide õppejõududele. Ning veel enne ärist eemaldumist oli ta oma rahaga ehitanud New Yorgi ühe parema kontserdisaali (nn Carnegie Hall). Ühesõnaga, tsivilisatsiooni hüvanguks tegi see mees tohutult palju.

Kuuskümmend aastat tagasi, 1949. aasta 11. augustil, allkirjastasid 57 riigi esindajad Genfis konventsiooni, millega määratleti Rahvusvahelise Punase Risti õiguslik staatus. Tõsi, tolleks ajaks oli kõnealune organisatsioon juba ligi sada aastat tegutsenud. Selle asutajaks oli Šveitsi ärimees Henry Dunant (1828–1910). Heategevusorganisatsiooni loomise otseseks ajendiks said õudused, mida Dunant nägi 1859. aasta suvel Põhja-Itaalias toimunud Solferino lahingu ajal. Tänaseks on Punane Rist inimkonna ajaloos päästnud rohkem elusid kui ükski teine organisatsioon.

Nelikümmend viis aastat tagasi, 1964. aasta 12. augustil, suri 58. eluaastal Ian Lancaster Fleming (sünd 1908) – maailmakuulus inglise kirjanik, superspioon James Bondi looja.
Ian Fleming lõpetas väga elitaarse Etoni kolledži ja hiljem õppis ta Sandhursti sõjaväeakadeemias. Just viimasest õppeasutusest on pärit need suurepärased teadmised sõjandusest ja sõjaväeluurest, mida ta hiljem oma kirjanduslikus loomingus ära kasutas.

Flemingi esimene romaan “Casino Royale” ilmus alles 1953. aastal. Tookord oli ta tundmatu ja vägagi keskpärane ajakirjanik, kuid nimetatud teos tõi talle tuntuse lausa üleöö. Järgneva 11 aasta jooksul avaldas Fleming veel 13 romaani salaagent 007 ehk James Bondi kangelastegudest. Kaks viimast raamatud ilmus postuumselt.

Kõigist neist on vändatud ka filmid – osaliselt samuti pärast autori surma. Esimesena mängis kinoekraanil James Bondi tuntud šoti näitleja Thomas Sean Connery (sünd 1930), hiljem on superspiooni kehastanud veel mitmed kuulsused. Filmide väntamine agendist 007 (mitte enam Flemingi teoste järgi, vaid nende motiividel) jätkub kuni tänase päevani.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 66 korda, sh täna 1)