Pressiülevaade: Thbilisi ja Moskva üle mõistab kohut Euroopa, aga ka ajalugu (1)

Neil päevil möödub täpselt aasta päevast, mil Kaukaasias algas Vene-Gruusia sõda. Sel nädalal tuli teade, et kurva tähtpäevaga seoses on Moskva Lõuna-Osseetias viibivad väed seadnud kõrgendatud lahinguvalmidusse, viidates sealjuures Gruusia jätkuvatele provokatsioonidele.

Vaatlejad on väljendanud kartust, et regioonis võib olukord uuesti teravneda. Samas algasid maailma ajakirjanduses taas vaidlused selle üle, kes ikkagi on süüdi sõjategevuse alustamises ja kas Kaukaasias pandi toime genotsiid Osseetia rahva suhtes.

Ameerika majandusväljaanne The Wall Street Journal (WSJ) kirjutab, et aasta pärast sõjategevuse algust on Gruusias taas puhkenud terav vaidlus selle üle, kes ikkagi alustas sõjategevust, mis oleks äärepealt kogu maailma tagasi paisanud viimase külma sõja ajastusse.

Leht märgib: viis päeva kestnud lahingutegevuse ajal hukkusid sajad inimesed, Gruusia armee löödi kiiresti puruks, kuid kaks piiriäärset regiooni – Abhaasia ja Lõuna-Osseetia – jäid (nii on öeldud artiklis) “Vene okupatsiooni alla”. Ent peamised küsimused – kes selle konflikti algatas ja kas toimus genotsiid – jäid vastuseta.

Kaukaasia sõja põhjuseid uuriv rahvusvaheline komisjon, mille eesotsas on Šveitsi diplomaat Heidi Tagliavini, lükkas lõpparuande avalikustamise 31. juulilt septembri lõppu. Eksperdid ja diplomaadid väidavad, et praegu avaldatakse Tagliavinile tugevat survet – põhjuseks on asjaolu, et tema langetatud otsusest sõltub väga palju. Teatatakse, et Tagliavini on väga kogenud poliitik, kes on töötanud paljudes kriisikolletes – Bosnias, Tšetšeenias ja 2006. aastani ka Abhaasias.

Kõnealuse komisjoni esimehe asetäitja Uwe Schrammi sõnul esitasid nii Vene kui ka Gruusia pool veel viimasel hetkel rohkesti uusi dokumente, mida on vaja täiendavalt uurida.
Samas jätkavad konflikti osapooled oma versiooni propageerimist: üleeile, s.o neljapäeval avalikustati Thbilisis 40-leheküljeline ettekanne, kus on esitatud Gruusia nägemus sõja puhkemise põhjustest.

Kuid täna (8. augustil) avatakse Lõuna-Osseetias genotsiidimuuseum. WSJ korrespondent rõhutab, et viimase aasta jooksul on inglise keeles augustisõjast ja selle põhjustest avaldatud juba kolm väga mahukat raamatut…
Lisaks esitas Moskva rahvusvahelisele komisjonile nn “Päevakäsu nr 2”, mis on dateeritud 2008. aasta 7. augusti kuupäevaga ja millel on Gruusia väga kõrgete ametiisikute allkirjad. Selles antakse korraldus taastada Lõuna-Osseetias “Gruusia jurisdiktsioon”.

WSJ jätkab: kui kõnealune dokument on ehtne, lükkab see ümber Thbilisi väited, et otsus vägede viimiseks Lõuna-Osseetiasse võeti vastu viimasel hetkel ja et see oli vastus Vene vägede regiooni sisenemisele. Gruusia pool edastas aga Tagliavini komisjonile telefonikõnede salvestused, kust ilmneb, et Vene sõjaväekolonnide liikumine läbi Roki tunneli algas 8. augusti varahommikul.

Väljaanne märgib: kui rahvusvaheline komisjon langetab otsuse, et sõda alustas Gruusia ja Venemaale võib ette heita vaid liiga jõulist reageeringut, siis status quo regioonis ei muutu. Abhaasia ja Lõuna-Osseetia olukorda võiks muuta vaid Gruusia positsiooni toetamine.

Ent see, et aasta jooksul on Abhaasia ja Lõuna-Osseetia sõltumatust tunnustanud vaid Nikaraagua, ei näi Kremli häirivat, väidab ajaleht, viidates sealjuures vene politoloogi Sergei Markovi sõnadele, kes ütles: “See, vastupidi, tähendab, et need kaks regiooni klammerduvad veelgi enam Venemaa külge, umbes nagu Põhja-Küpros on end tugevalt sidunud Türgiga.”

Vahetult enne augustisõja aastapäeva on Lõuna-Osseetias asuv Vene sõjaväekontingent viidud kõrgendatud lahinguvalmidusse, kirjutab Austria päevaleht Die Presse (artikkel Russland schürt Ängste vor neuem Georgien-Konflikt). Säärast käitumist on Venemaa välisministeerium põhjendanud grusiinide üha sagenevate provokatsioonidega.

Väljaanne jätkab: tõepoolest, viimastel nädalatel on Lõuna-Osseetia piiridel sagenenud tulevahetused, kusjuures vastaspooled on teineteist süüdistustega üle külvanud. Samas toonitab leht, et Gruusia-Osseetia piiril patrulliv Euroopa Liidu vaatlejate missioon pole fakte, mis viitaksid olukorra pingestumisele, kinnitanud ega ka ümber lükanud. Vaatlejate mõnevõrra ebalev seisukoht on ehk tingitud sellest, et nad ei oma olukorrast täit ülevaadet – seni pole Tshinvali võimud neid oma territooriumile lubanud.

Ka Briti majandusväljaanne The Financial Times teatab, et Venemaa tugevdas Lõuna-Osseetias asuvate vägede lahinguvalmidust. Leht tsiteerib Venemaa asevälisministrit Grigori Karassinit, kes ütles: “On äärmiselt kahetsusväärne, et ameeriklased kavatsevad jätkuvalt kaasa aidata Saakašvili käsutuses oleva sõjamasina tugevdamisele.”

Šveitsi saksakeelne ajaleht Neue Zürcher Zeitung kirjutab aga Adžaariast, veel ühest Gruusia piirkonnast, mis viis aastat tagasi oli keskvõimuga teravas vastuolus. Leht märgib, et see autonoomne vabariik tegi võitluses Thbilisiga läbi pika tee. Õnneks kulges see võitlus rahumeelselt ja täna näeb Adžaaria vähemalt väliselt välja küllaltki turvaline. Kuigi tööpuudus on kõrge, küündides 25 protsendini, käib Bathumi tänavatel elav kaubandus ja vilgas ehitustöö.

Lehe väitel õnnestus sellel vabariigil verevalamist vältida kolmel põhjusel: esiteks on adžaarid etnilised grusiinid, teiseks pole Adžaaria kunagi pürginud täieliku iseseisvuse poole ja on rahul autonoomiga Gruusia koosseisus ning kolmandaks põhjuseks on vabariigi kaugus Venemaast ja selle mõjust.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 31 korda, sh täna 1)