Merekultuuri seltsi liikmed otsisid Hiiumaalt elamusi

Merekultuuri seltsi liikmed otsisid Hiiumaalt elamusi

MEELDIV TULEB ÜHENDADA KASULIKUGA: Abula küla Uustlu talu perenaine Tiiu Kauber läheb metsanotsudest rüüstatud kartulipõllule alles jäänud tuhleid võtma hiidlase meisterdatud kooguga. Uustlu peremees Raivo Kauber kiidab kauba heaks.

Poolsada Saaremaa merekultuuri seltsi ja Salava seltsi liiget otsisid nädalavahetusel elamusi Hiiumaalt.

Sünnilt hiidlane, Saaremaa merekultuuri seltsi looja ja selle esimene kauaaegne esimees Bruno Pao juhtiski giidina seltsikaaslased nii looduskaunitesse kui ajaloolistesse paikadesse, mis oma erakordsusega ekskursantidele mällu sööbisid.

Enam kui 600-aastane veidi üle viiemeetrise ümbermõõduga lõhenenud Tärkma ohvritamm reisi esimese huviobjektina naelutas saarlased paigale ligi pooleks tunniks. Suursugune Suuremõisa loss pargi ja seal olevate puuskulptuuridega ning lossiaias toimunud laadaga pakkus huvi terveks tunniks.

Loss ehitati Jakob de la Gardie’ järeltulija Ebba-Margaretha Stenbocki (1704–1776) algatusel (1755–1761).
Ehituses kasutatud paekivid toimetati rohkem kui kahe kilomeetri kaugusel asuvast Hilleste paemurrust ehitusplatsile talumeestest moodustatud ahelikus käest kätte andes.

Lossis on 64 tuba. Majal olevat olnud ka kaks maa-alust käiku. Üks neist viinud Pühalepa kiriku altari alla, teine aga 1,5 kilomeetri kaugusel asuvasse jõeäärsesse Ussikeldrisse.
Praegu asuvad lossis Suuremõisa põhikool ja Hiiumaa ametikool, viimases valmistatakse ette ka väikesadamate spetsialiste. Õpigrupis on ka üks saarlane – Hillar Lipp Nasvalt. Aeg-ajalt käib Suuremõisas lektoriks ka Bruno Pao.

Hiiumaa Suursadamas nägid saarlased vana puulaeva restaureerimist. Mitme sajandi vanuses sadamas remonditaksegi nii kala- kui ka lõbusõidulaevu. Seal tegi noorenduskuuri läbi ka Saaremaa laevakompanii reisilaev Aegna, mis praegu Ruhnu ja Munalaiu ning Ruhnu ja Roomassaare vahet kurseerib.

Ürikutes on Suursadamat esmakordselt mainitud Sääre sadamana 1593. aastal. Sadamas sai laevaehitus suurema hoo sisse Jakob de la Gardie’ ajal, kes olevat Stockholmi vahet sõitnud Hiiumaal ehitatud laevaga. Kärdlas üllatas saarlasi Küla Karla (ajakirjanik Jaanus Kõrv), kes reisiseltskonna jaoks Hiiu saare elu-olu humoorika tekstiga kokku võttis. Üllatusesineja kehastus ka Andres Tarandiks ja Arnold Rüütliks.

Tahkunas tõusid tragimad 42,6 meetri kõrguse tuletorni kõrgeimale platvormile.
Estonia hukkunute auks püstitatud mälestusmärgi (autor Mati Karmin) juures oli merekultuurihuvilistel meeldiv kohtumine Suure Eesti Raamatuklubi rännuhuvilistega, kes mullu Bruno Pao juhtimisel Saaremaale tiiru peale tegid.

Hiiumaa muuseumi peavarahoidjast giid Helgi Põllo andis turistidele ülevaate Tahkuna mälestusmärgi sünniloost ja Tahkuna poolsaarest üldse.
Kõpu ja Tahkuna vahelist randa kutsutakse ka Tormide rannaks, kus meri räägib ja peksab vahtu vastu pead. Tormistel öödel olevat merekoer Näkimadalatel ulgunud ja Hiiu Ungru vale tuletorn laevu karidele meelitanud. Vandiraiujad olevat siis usinasti vante raiunud ja karile sattunud laevu röövinud. See on küllaga ainet andnud nii ooperilibretoks kui ka romaanideks.

Hiiumaa üks külastatavamaid objekte on 16. sajandil ehitatud Kõpu tuletorn, mis on Läänemere ja Baltimaade vanim ning väidetavalt maailmas vanuselt teine või kolmas tuletorn.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 94 korda, sh täna 1)