Üle Irbe väina ujunud mees: lõpp oli õudne (4)

Üle Irbe väina ujunud mees: lõpp oli õudne

 

Hämaral Sõrve säärel puhub pea tormitugevune külm tuul. Kaldalt on näha kauguses lainetel hüplevat kaatrit, mille pardatuled ei taha eriti lähemale tulla. Kusagil seal ujuvad kolm meest, kes alustasid Kuramaalt 30 km pikkust teekonda kaheksa tundi tagasi.

“Õudne,” oli avaveeujuja Bruno Nopponeni üks esimesi kommentaare, kui ta pärast 9 tundi ja 32 minutit ujumist üleeile õhtul kell 21.44 jala Sõrves maha pani. Kividel ukerdamine kaldale tulles annab aimu, et taaskohtumine kindla pinnaga on veidi harjumatu. Kaks teist kanget meest Henri Kaarma ja Romet Tepper jõuavad kaldale pea tund aega hiljem.

Üleeile Kuramaalt Sõrve ujunud kolmest mehest esimesena kohale jõudnud Bruno Nopponen tunnistas, et esimesed 27 kilomeetrit oli enam-vähem rahulik, kuid siis tõusis tuul veelgi ning viimase kolme nelja kilomeetri läbimine oli hullumaja.

Mehed sõitsid saatekaatriga Mõntu sadamast Lätti hommikul. Kuid siiski kaks tundi planeeritust hiljem.
“Me arvestasime, et saame Lätist startida kell 9.00,” räägib Bruno Nopponen vahetult pärast Sõrve jõudmist Oma Saarele. Irbe väina teiselt kaldalt alustati ujumist alles kell 12.12.
Rikke tõttu jõudis teine kaater ujujate juurde alles siis, kui nad olid ujunud juba viis tundi. Koos selle kaatriga ujus Nopponen teistel meestel eest ära.

“Kui ma poistega koos ujusin, siis hakkas mul külm. Nad ujusid nii aeglaselt,” ütleb eelmisel aastal esimese inimesena üle Soome lahe ujunud (läbides 56 km pikkuse distantsi) Nopponen. Veetemperatuur oli ujumise ajal 17–19 kraadi.

Hoovused aitasid

Oma tempos ujumine ei olevat olnud keeruline, Nopponeni sõnul aitasid neid veidi ka hoovused, mis tagant lükkasid. Siiski tahtnud tugev tuul ja lained mehi vägisi Roomassaare poole lükata.

Nopponen räägib, et 27 km oli enam-vähem rahulik, kuid siis tõusis tuul veelgi ning mida lähemale Säärele, seda raskemaks ujumine läks.
“Viimased kolm-neli kilomeetrit oli hullumaja,” vangutab ujuja merele tagasi vaadates pead ja toob näiteks, et kui ta tavatingimustes ujub seda maad alla tunni, siis nüüd kulus pea kaks tundi.

Mehel oli plaan ujuda nii sääre tippu kui võimalik, kuid ristlaine tõttu jäi see plaan teostamata ning kuivale maale tuli astuda sadakond meetrit sääretipust majaka pool.

Lõpp oli eriti hull

Ta tunnistab, et seekordne ujumine oli eelmise aasta Soome lahe retkest keerulisem. “Seekord oli ikka hullem – lõpp oli eriti hull,” sõnab Nopponen.
“Kas keegi teab, kaugel nad (teised ujujad – aut) üldse on?” uurib ta vastutulnute käest. Kui nood viitavad kaugel paistvaile saatekaatri ja piirivalvekaatri tuledele, arvab mees: “Ma ei tea, kuidas need teised vennad seal tulevad. Täielik surm. Õudne.”

Eriti raske võib olla ühel neist, Henri Kaarmal, kes ujub vastupidiselt teistele mitte kalipsos, vaid ainult ujumispükste väel.
Nopponen ütleb, et kui nad veel koos ujusid, oli Kaarma juba külmast värisenud. Samas märgib ta enda kohta, et tema eelistab kalipsot. “Võiks ju küll ilmagi ujuda, aga tervis maksab ka midagi,” põhjendab ta.
Seejärel muigab ta kergelt, et tulijad pole sinna “heasse” kohta veel jõudnudki, kuid ütleb siis, et kui mehed lainetest läbi murravad, tulevad nad lõpuni.

Enda ajaga jääb Nopponen rahule. “Planeerisingi 9–10 tunni vahel,” nendib ta õnnestumist. Nüüd oleks vaja kaatrisse tagasi minna ja sõita Mõntu sadamasse.
“Peaks paadi peale tagasi minema, aga ei taha minna,” tunnistab mees, et merele tagasi ei kisu teda hetkel kuidagi. Õnneks jõuavad kohale sõbrad, kes viivad mehe maad mööda riideid vahetama.

Traditsioon nõuab ainult pükse

Tund aega pärast esimese mehe saabumist on läinud nii pimedaks, et ei näe enam omaenda varbaidki. Ujujaid turvanud piirivalvelaev on tagasi pöördunud ning merel sõitva kaatri tuled liiguvad vaikselt kaldale lähemale.
Trajektoori järgi võib arvata, et teised ujujad jõuavad randa majakast sisemaa pool. Mingil hetkel astubki pimedusest välja kaks meest. Henri Kaarmal ja Romet Tepperil läks aega 10 tundi ja 44 minutit.

Samas on näha, et kui kalipsos Tepper ei paistagi eriti väsinud olevat, siis ujumispükste väel Kaarma väriseb ning tuigub väsimusest ja külmast.
Eelmisel aastal üritas Kaarma vaid ujumispükste väel üle Soome lahe ujuda, kuid 15-kraadine veetemperatuur oli mehele liiast ning ta katkestas.
“See on traditsiooniline avaveeujumise vorm,” põhjendab ilmselgelt liialt maha jahtunud Kaarma ning lisab, et raske oli. “Tugev tuul ja suured lained,” märgib ta. Tepper sõnab, et pärast esimest 15 kilomeetrit hakkas väsimus tulema.

Väsinud ja raskest ujumisest vintsutatuna otsustasid kõik mehed riiete vahetamise järel haiglasse suunduda. Kaugelt pärast südaööd said nad haiglas kinnituse, et tervis on vastu pidanud ja kõik näitajad korras.
Kulunud küsimusele, miks selliseid asju tehakse, vastab Nopponen: “Ma propageerin ujumist.”

Sel aastal on mehed juba ujunud etappide kaupa 29 km pikkuse mandri–Hiiumaa–Saaremaa–Muhu marsruudi ja ees ootab veel 10 km pikkune ujumine Prangli saarele. Tulevikus võetakse ette ka Kihnu ja Ruhnu otsad.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 100 korda, sh täna 1)