Vallad toetavad koolilapsi ühekordsete toetustega

Vallad toetavad koolilapsi ühekordsete toetustega

KOOLIKS VALMISTUMAS: Eile olid kaubamajja kooliasju ostma tulnud 4. klassi minev Karen koos ema Heidi Evertiga Muhu vallast Ridasi külast. “Meie pere kolmest lapsest käib koolis kaks,” ütles ema, kelle jaoks riigipoolne koolitoetuse äravõtmine on tekitanud pere eelarvesse 900-kroonise augu.

Riigipoolse koolitoetuse ärajäämine paneb enamikule omavalitsustest suurema koormuse, kuna lapsevanemad, kel lapsed kooli saata, pöörduvad üha enam sotsiaalosakondade või -töötajate poole.

“Avaldusi on meile laekunud palju,” kinnitasid nii Kuressaare abilinnapea Juhan Nemvalts kui ka Kaarma sotsiaaltöö vanemspetsialist Ervin Raudsik.
Kooli minevate laste toetamisega on pidanud tegelema ka Pihtla ja Leisi vald. Et osa vallavalitsusi on pärast puhkust alles uksed avanud, pole seal hädas olevate emade-isade erilist tunglemist veel täheldatud.

“Tulin just puhkuselt ja väga aktiivset avalduste kirjutamist pole märganud,” ütles Kärla valla sotsiaalnõunik Greta Vaik, kes on iseenesest seda meelt, et riigipoolne 450 krooni oli siiski kooliasjade muretsemisel suureks toeks.
“Alles rääkisin ühe nelja lapse emaga, kes püüab igati hakkama saada, käib mitme koha peal tööl, et lapsi koolitada ja toime tulla,” sõnas ta.

Laias laastus on omavalitsused võtnud vastu otsuse maksta ka kooli minevatele lastele ühekordseid toetusi konkreetsete avalduste alusel.
“Meil on komisjon võtnud sellise suuna, et 250 krooni lapse kohta püüame maksta,” rääkis Ervin Raudsik. Ühekordseid toetusi makstakse valdades sotsiaalkomisjoni kaudu.

Leisi vallas, kus on kehtestatud ka eraldi koolitoetus peredele, kust koolis käib kolm või enam last, on toetus sotsiaalameti juhataja Mari-Anne Tuulingu sõnul juba välja makstud.
“Oleme peredega ise ühendust võtnud,” märkis Tuuling, kelle sõnul on neil suured pered kõrgendatud tähelepanu all. Suure pere koolitoetus on Leisi vallas 300 krooni kooliskäiva lapse kohta. “Ülejäänud pered, kus samuti lapsed kooli lähevad, kuid raha napib, peavad kirjutama avalduse ühekordse toetuse saamiseks,” selgitas ta.

“Meilgi tuli täna (eile – toim) esimene avaldus toetuse saamiseks, nädala pärast võib täpsema seisu öelda,” ütles Orissaare sotsiaalosakonna juhataja Tiiu Mägi. Tema sõnul on näha, et inimesed püüavad siiski väga ise kuidagi toime tulla ning vallalt tullakse abi küsima alles viimases hädas.

Ranitsatoetus kõige suurem Kärlal

Päris paljud vallad on kehtestanud esimesse klassi minejatele nn ranitsatoetuse. Enamik valdu maksab oma esimese klassi juntsude peredele toetust siis, kui laps ja tema vanem on valla elanikeregistris ning läheb oma valla kooli (Pihtlas toetatakse oma koolis käimist veel 500 krooniga lapse kohta, kui perest läheb Pihtla või Kaali kooli kaks või enam last).

Kõige suurem ranitsatoetus on Kärla vallas – 2500 krooni. 2000 krooni toetust maksavad tarkusepäeva puhul Kaarma, Kihelkonna ja Mustjala vald. Muhu sotsiaalnõunik Arvo Vaga ütles, et neil oli eelmisel aastal ranitsatoetus 2000 krooni, kuid tänavune summa ei ole veel kindel. “Vaatame, kuidas eelarve välja annab,” sõnas ta.

1500 krooni toetust maksab 1. klassi minejatele Orissaare vald, 1000 kr Pihtla, Leisi, Lümanda ja Salme vald, Valjalas on ranitsatoetus 800 krooni, Pöide ja Torgu valla toetuse suurust Oma Saar eile teada ei saanud.
Kuressaare abilinnapea Juhan Nemvaltsi sõnul on linn laustoetuste maksmise lõpetanud, jäänud on vaid sünnitoetus. “Meil oli eelarves 100 000 krooni koolitoetusteks, sellest pool on praegu alles,” rääkis ta.

Solidaarsuse põhimõttel maksab koolitoetust Saare maakonnas vaid üks vald – Laimjala. Sotsiaalnõunik Ellen Sepa sõnul ei tee nemad vahet, kas laps läheb oma valla kooli või mujale, kas ta käib põhikoolis, gümnaasiumis või ametikoolis. “Ikka oleme maksnud 400 krooni lapse kohta,” lausus Sepp.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 52 korda, sh täna 1)