Kas riik peaks õppelaene käendama?

Kas riik peaks õppelaene käendama?

 

Rahvaliidu Noorte juhatuse koosolekul leiti, et riik peaks toetama raskesse majanduslikku olukorda sattunud üliõpilasi ning hakkama käendama õppelaene.

Paljud lapsevanemad ning võimalikud käendajad on kaotanud töökoha, mistõttu nad ei saa enam olla õppelaenu käendajad. Riigipoolne õppelaenu käendamine tagaks üliõpilastele seega võimaluse saada õppelaenu ning alustada või jätkata õpinguid kõrgkoolis.

“Praeguses olukorras, kus prognoositakse töötute arvu suurenemist ja majanduse madalseisu jätkumist, on selge, et kahe käendaja nõue laenuandmisel piirab üliõpilaste võimalusi saada pangast õppelaenu oma õpingute eest tasumiseks,” ütles Rahvaliidu Noorte aseesimees Kristjan Jansen.

Praegu kehtiva korra järgi peab õppelaenu taotlejal olema kaks käendajat, kes on Eesti Vabariigi kodanikud ja kellel on korrapärane sissetulek.
Oma Saar tundis huvi, mida Rahvaliidu Noorte ideest arvatakse.

Anne Keerberg, TTÜ Kuressaare kolledži direktor:
“Kindlasti on see probleem kui üliõpilased laenu ei saa. Eriti tasulistel kohtadel on võimatu hakkama saada. Keeruline on seda mõtet kommenteerida, et kas riik peaks hakkama nüüd kõigile õppelaenu käendama.

Kuna enam ei ole ju ka seda õppelaenu kustutamise võimalust neil, kes riigiametites töötavad, oleks see võib-olla tõesti lahendus. Ma pean silmas üliõpilasi, kes asuvad edaspidi tööle riigile olulistes valdkondades. Kui riik aga tõesti käendajaks hakkaks, peaks käenduse saaja olema lepinguliselt riigiga seotud. Mõtlen seda, et ta kuhugi mingisse ametisse kindlaks ajaks tööle läheb.

Kuid et riik kõigile sellist lauskäendamist peaks pakkuma, seda ma küll hästi ette ei kujuta. Tegemist oleks riigi jaoks väga suure riskiga. Aga riigi jaoks oluliste ametite puhul, arvan, et võiks selline asi toimida küll. Kui noor inimene ei saa sellepärast edasi õppida, et tal ei ole näiteks vanematelt või ka kusagilt mujalt võimalik käendust saada, see oleks küll halb olukord. Samas ei soovi ma ka seda, et inimesed liiga kergekäeliselt tagatisi annavad ja hiljem ise hätta jäävad.

On ju veel üks probleem – kui bakalaureuseõpe on lõpetatud ja magistrantuuris hakatakse edasi õppima rohkem kui 12 kuu möödumisel, siis sama õppelaenu enam edasi võtta ei saa. Kui kohe lähed, saad sama laenu pikendada, aga kui lõpetad näiteks juunis ja jätkad õpinguid järgmise aasta augustis, siis on 14 kuud möödas. Ja siis on nii, et õpid tasulisel kohal magistris ja maksad samal ajal tagasi bakalaureuse ajal võetud õppelaenu.

Aga parema õppetoetuste süsteemi peaks riik kindlasti välja töötama. See oleks tudengile igapäevaelu muredega toimetulekul abiks.”

Tarvo Vaher, piirivalveametnik:
“Mõte, et riik võiks kõigil õppelaenu käendada, on tore, aga see ei ole teostatav. Laenu võtab ju eraisik ja see on tema huvi. Samas on see, et noored edasi õpiksid, kindlasti mingis mõttes ka riigi huvi. Loomulikult saaks ju mingeid koolituslepinguid sõlmida, aga ma arvan, hetkel tuleb aru saada, et on raske aeg ja seadus just selline.

Kes teab, milline on majandusolukord kahe või kolme aasta pärast, ja äkki muudetakse seadust uuesti ja hakatakse jälle õppelaenu tagasi maksma. Tuleb lihtsalt rohkem positiivne olla. See, et riik kõigil õppelaenu käendaks, tundub siiski absurdne idee olevat.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 33 korda, sh täna 1)