Veebikaamera uurimise all

Veebikaamera uurimise all

 

Eile alustas andmekaitseinspektsioon järelevalvemenetlust Kuressaare linna avaliku veebikaamera asjus, mis võimaldab reaalajas jälgida Kuressaares toimuvat.

Menetlust alustati “Aktuaalse kaamera” uudise põhjal, kus anonüümne proua rääkis, et teda tunti kaamerast ära, kui ta oma kodus magamistoas sõi, ning ta tundis end seepärast nagu õudusunenäos.
Küsimus on veetorni katusel olevas kaameras, mille pilti saab internetis kõikjalt maailmas vaadata ja juhtida ning mida kannab üle ka kohalik Starmani kaabeltelevisiooni kanal.

Juba aasta eest kirjutas Oma Saar, et kaamerat suunatakse ka koduakendesse. Siis teostas andmekaitseinspektsioon plaanipärast kaamerate kontrolli üle Eesti, kus uuriti veebikaameraid, nende paigaldamist ja funktsioone. Ühtegi rikkumist toona ei tuvastatud.

Kaebusi pole

Ühtegi kaebust andmekaitsjatele veebikaamerate asjus seni laekunud ei ole ning menetluse käigus uuritakse, kas AK uudises toodud väited vastavad tõele. Millal menetlustulemused teada, ei osatud eile veel öelda.
Pärast üleeilset teleuudist on linna veebikaamera äganud kasutajate hulga all ning löögile pääseda pole olnud lihtne. Paljud katsetasid akendesse suumimise võimalusi.

Linna veebikaamera tavaline keskmine päevane kasutajate hulk on veidi alla kümne tuhande ning enamik vaatajaid on olnud välismaalt.
Kuressaare linnavalitsuse IT-nõunik Anu Tanila rääkis, et linnale pole ühtegi kaebust kaamera kohta tulnud, et kedagi oleks jälitatud või kaamera läbi tuvastatud. Ei ole kaebust teinud ka uudises näidatud naisterahvas.

Võimalusi piirati

Kui kaamera akendesse suumimise teema eelmisel suvel tõstatus, vähendati kaameral öisel ajal suumimise võimalusi ning vähendati pildi resolutsiooni. Eile kärbiti neid veelgi.
Eile tuli ka kodanikelt linnale soovitusi, kuidas asja paremini teha. Tanila tõi välja, et üks võimalus on kaamera suumimise ja juhtimise keelamine, näidates vaid etteantud kohti, kuid see kaotab ära interaktiivsuse ning muudab kaamera vähematraktiivseks. Teine soovitus on teatud piirkondades kaamera vaatevälja piirata.

Veetornis on linna kaamera olnud kolm aastat. Enne seda oli linna veebikaamera, alates 2001. aastast linnavalitsuse akna peal ja näitas tänavat raamatukogu ning Ferrumi maja vahel.
“Kui kaamera sai üles pandud, arutasime kõvasti turvalisuse probleemi ja võimalikku jälitamise võimalust,” rääkis Tanila. “Üritasime probleeme ette näha, aga see ei välista, et kellelgi ei või probleemi tekkida.”

Andmekaitseinspektsiooni järelevalvedirektori Taago Pähkli sõnul on tegemist ilmse seaduserikkumisega, kui asutus või ettevõte on paigaldanud kaamera, mille abil on võimalik inimesi reaalajas salaja jälgida. “Selliste kaamerate kasutamisel ei pea filmitavate nõusolekut küsima, kui inimesi ei saa lähiplaanis äratuntavalt jälgida,” ütles Pähkel.

Pähkli sõnul on seadusega lubatud ka tähistatud turvakaamerate kasutamine, mida võib kasutada inimeste vara kaitse ja turvalisuse tagamiseks ning mille eesmärk on inimesi võimalikult äratuntavalt filmida. “Selliste kaamerate ülesseadmine peab aga olema selgelt ja arusaadavalt tähistatud,” rõhutas Pähkel.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 81 korda, sh täna 1)