Ajakirjanik arvab: Nii me neid tibisid kasvatame (20)

Alles ükspäev mõtlesin, et õnneks ei oska mu väike tütar lugeda ning ei saa seega teada, et tal on suurepärane võimalus saada spaahoolitsust – kas siis teepuuõli-sokid, mee- ja piimakindad, minna šokolaadi-piima massaaživanni või lasta teha jogurti-maasikamaiuse näohoolitsus. Just sellist peibutavat reklaami nägin hiljaaegu ajalehes.

No tule taevas appi, mõtlesin meie peaministri moodi, eriti pärast seda, kui jõudsin lugemisega nii kaugele, et “see kõik” on mõeldud 5–15-aastastele lastele. Vaatasin oma tütardele (selles “vanuseklassis” on mul neid kaks) otsa ja nägin ilusaid, rõõmsaid ja rõõsasid palgeid – ei märkigi sellest, et neid kuidagi turgutama või miskit moodi korrigeerima peaks.

Ma ei kujuta ette, mida ütleks pisike tüdrukutirts, kui vanaema, selle asemel et põllult toodud maasikad lauale söömiseks panna, need talle hoopis näkku määriks? Küllap oleks heal juhul üllatunud.
Mina küll ei tea, miks ma peaksin alla kümneaastastes lastes tekitama sõltuvust kõikvõimalikest maskidest ja vannidest?

Niigi on mänguasjatööstus selle eest juba hoolitsenud, et nii jõuluvana kotist kui sünnipäevapakist peavad väikese kingisaaja soovil päevavalgele tulema “meigiasjad”, millega on hirmvahva silmaümbrused vähemalt viie sentimeetri raadiuses roosaks võõbata, põsed säravalt siniseks pintseldada ning suu roheliseks maalida, kohe nagu “päris”.

Ehk olen liialt vanamoodne ja konservatiivne emme ning ei tea tänapäevastest trendidest midagi, kuid minu meelest on selline iluasjanduse pealesurumine väikestele tüdrukutirtsudele lihtsalt sõltuvuse tekitamine ning sõna otseses mõttes tibide kasvatamine. Ma ei ole päris kindel, kas enda “ilusaks tegemine” peab ikka algama 4–5-aastaselt.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 36 korda, sh täna 1)