Harilaid muudab endiselt kuju

Harilaid muudab endiselt kuju

TULETORN EES JA MAJA JÄREL: Kiipsaare tuletorn on juba aastaid kas “Pisa tornina” või püstisemas asendis turiste magnetina ligi meelitanud. Nüüdseks on meri oma embusse võtmas ka kunagise majakavahi maja lagunevaid müüre.

Geoloogiadoktor Kaarel Orviku mõõdistas sellelgi suvel looduses pidevalt oma piirjooni muutvat Harilaidu. Rannajoon on Kiipsaare neemel taganenud keskmiselt kolm meetrit aastas.

“Neeme ots oli tömbiks läinud. Torm on kasvatanud paarikümnemeetrise madala kaarega uue liivakeha. Tuletorn on endiselt sügavas vees,” tegi teadusemees nähtust kokkuvõte.

Kaarel Orviku väitel ehitati nüüd juba aastaid merevees seisev Kiipsaare tuletorn rannajoonest vähemalt saja meetri kaugusele. Teadlase väitel on teabeallikatesse millegipärast sattunud valeandmed, nagu oleks tuletorn ehitatud kaldast vaid 25 meetri kaugusele.

“Käisin tuletorni ehitajal insener Armas Luigel tema viimastel elupäevadel külas. Luige meenutas, et tuletorn ehitati vähemalt sada meetrit kummastki rannajoonest. Võtsin ka vanad kaardid välja. Need näitavad sama. See rand taganeb aastas umbes kolm meetrit.
Nüüdseks on majakavahi maja lagunenud müüridki juba peaaegu vees. Maja nurgast on meeter-poolteist rannajooneni. Järgmise tormiga võib see ehitis juba variseda,” ennustas Kaarel Orviku.

Geoloogiadoktor Kaarel Orviku ja ökoloogiadoktor Hannes Tõnisson avaldasid Harilaiust põhjaliku ülevaate ajakirja Eesti Loodus viimases numbris.
Teadlased märgivad, et mererannad muutuvad hüppeliselt ja see oleneb suurel määral kliimaoludest.

Globaalses mastaabis on tänapäeval kogu maailmas täheldatud, et tsüklonite tegevus elavneb. Seda ilmestab mererandade areng. “Kiipsaare neem samanimelise tuletorni ümbruses on nende muutuste jälgimiseks meie rannikul ideaalne paik,” nendivad Tõnisson ja Orviku.
Nende andmeil on intensiivsete rannaprotsesside tõttu rannajoon Kiipsaare neemel taganenud keskmiselt kolm meetrit aastas.

Sellepärast on neeme keskele 1933. aastal rajatud Kiipsaare tuletorn nüüdseks sattunud rannalähedasse merre. Ekslik on arvamus, et torn rajatigi otse merre ebasobiva projektlahenduse alusel.
Jätkuva aktiivse tormilainetuse tõttu on torni vundament kuni alustaldrikuni paljastunud ja torn viltu vajunud.

Torni kaldenurk võib erisuguste hüdrodünaamiliste tingimuste korral, kui erosioon kestab, kas väheneda või suureneda. Nõnda võib torn mingil ajal külili langeda.

“Rannajoonelähedase madalmere looduslikke protsesse ei saa selgesti jälgida ega modelleerida. Tuletorni edasise saatuse ennustamine ja tulevikuprognooside tegemine on suuresti spekulatiivne,” märgivad teadlased.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 84 korda, sh täna 1)