Kunstiõpilased maalisid akti

Kunstiõpilased maalisid akti

ÖINE MAALIMINE SAVIKOJAS: Alguses oli plaanis, et modell Elisabeth asuks Savikoja ukseavas ja maalimine toimuks väljas, tagantlangeva valgusega. Aga kuna ilm alt vedas, seati modell mugavalt istuma Savikoja käiku.

Neljapäeva öösel maalis kümmekond Kuressaare ametikooli endist ja praegust dekoorikursuse õpilast juhendaja Maila Juns-Veldre eestvedamisel esmakordselt ööd ja maaliti ka akti.

“Alguses kartsime, et akt ja maalimine avalikus ruumis, alasti naine, kari molbertitega tegelasi meelitab ligi öiseid liikujaid, aga kogu selle aja jooksul ei tulnud keegi torkima. Vaid üksainus seltskond, kes laulis väga mõnusalt ja mängis kitarri. See oli selline hästi müstiline ja ilus,” rääkis juhendaja Oma Saarele.

Maila Juns-Veldre sõnul liiguvad öös mõtted ja tunded. Ja kuigi valguse puudumine on tegelikult igasuguse maalimise põhimõtetega vastuolus, tahtsid nad maalida just ööd, pimedust ja kujutlust. Tulemuseks olid müstilised abstraktsed maalid.
Algselt väljas toimuma pidanud akti maalimise üritus sai siiski teoks lossihoovis asuva Savikojas.

“Aktimaalis on oluline ilu ja esteetilisus. Nii tegimegi pakkumise Norale, kes suurima heameelega nõustus,” ütles Juns-Veldre.
Modell Elisabeth Ellinor Sulkovski ehk Nora arvas ise, et põhimõtteliselt sai ta ilusti hakkama. “Aga kui 20 minutit oled paigal ära istunud, siis tunned juba, et lihased on valusad. Üldiselt olid meil pausid vahel ja päris äge oli,” rääkis ta.

Küsimusele, et mis tunne oli nii paljude inimeste ees alasti olla, vastas Elisabeth, et ega ta päris paljas ka ei olnud.
“Lina oli kergelt ümber tõmmatud. Algul mõtlesin, et kas ma ikka lähen, aga polnud hullu. Kõik omad inimesed,” naeris neiu. Külm ka ei olnud, sest jalge ette olid soojenduseks pandud puhurid.

Juhendaja sõnul on aktimaal kindlasti üks huvitavamaid maaliliike.
“Inimene kui selline on niivõrd huvitav subjekt kogu oma olemuse ja vormidega, et just seda läbi maalimise tunnetada,” sõnas Maila Juns-Veldre.
“Maalija ja modelli vahel peaks tekkima selline tajutav positiivne side. Mugav peab olema nii füüsiliselt kui vaimselt. Seekord oli näha, et nad sulasid ühte, nii modell kui maalijad,” lisas ta.

Juns-Veldre rõhutas, et selline tegevus peab pakkuma naudingut inimestega koosolemisest ja loomingust. “Igaühel oli sisemine tunne, miks ta sinna tuli. Et me saame koos olla, mõtteid avaldada, olla positiivses meeleolus ja mitte keegi ei kritiseeri kellegi tööd.”
Idee taoliseks ettevõtmiseks tekkis Juns-Veldrel oma sõnul Tallinnas koolis käies, mil ta koges, et kõigil on kiire, pärast loenguid joostakse laiali ja puudub ühistegevus.

“Meil siin väikse koha eelisena pole inimestel nii kiire. Tekivad seltskonnad, kes hakkavad koos käima, kes tahavad ühist asja ajada. See ei ole sundus, see on elustiil. Kellelgi tuleb idee ja me teeme ära,” selgitas Maila Juns-Veldre.
“Mul on siiralt hea meel, et on õpilasi, kes ei tule sellepärast õppima dekoori, et see on popp, vaid et see annab neile midagi. See ongi kõige olulisem.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 378 korda, sh täna 1)