Viimased neli aastat on omavalitsustele edukad olnud (14)

Viimased neli aastat on omavalitsustele edukad olnud

 

Vaatamata käesoleva aasta majandusraskustele ja tagasilöökidele eelarve laekumistes, võib esimest nelja-aastast omavalitsuste valimiste vahelist perioodi meie maakonnas suhteliselt edukaks lugeda. Kui varasematel aastatel vaieldi selle üle, kas vallavõim peaks järjest kestma kolm või neli aastat, on selgeks saanud see, et pikem periood tagab suurema stabiilsuse. Mõned juhid on valdades küll vahetunud, kuid poliitiline olukord on siiski rahulikum kui kunagi varem.

Paljudes kohtades on tehtud tugevat arendustööd, sest eurorahade parem liikumine ja viimase aja ehitushindade märgatav langus on omavalitsustele kaasa toonud meeldivaid üllatusi. Suurepärane on, et kogu maakonnas on lõpule jõudmas ühisveevärgi projekt, mis veel paar aastat tagasi tundus paberile jäävatki. Tänu hindade normaliseerumisele saavad ühisveevärgi ka paljud need piirkonnad, mis esialgu kallite ehitushindade tõttu maha tõmmati.

Oma Saar uuris omavalitsustest, mida sealsed juhid viimasest neljast aastast ise arvavad. Kavatseme sama teemaga jätkata ka järgmisel nädalal.

Jüri Saar, Kihelkonna vallavanem:
“Mina kogu sel viimasel perioodil valda valitsenud ei ole, aga valimisteks peaks kaks-pool aastat ikka täis tulema. Kui küsimusele vastates pidada silmas valitsemise “pehmet” poolt, siis pean oluliseks seda, et inimeste omavahelised suhted vallas on paranenud.

Kui rääkida aga saavutustest, siis tulles valla põhidokumentatsiooni juurde, võib öelda, et Kihelkonna vald sai endale arengukava. Ka üldplaneeringu nii-öelda rahvalik arutelu toimub selle kuu lõpus ja loodame ka planeeringu peagi kehtestada. Need on kaks sellist dokumenti, ilma milleta mina üht valda üldse ette ei kujutagi. Ja loomulikult on Kihelkonna rahvamaja asi, mis kogu aeg meeles on. Ning veeprojekt. Eks neid väiksemaid tegemisi ole ju ka, aga need on sellised suuremad, mis kohe meenuvad.”

Ludvik Mõtlep, Leisi vallavanem:
“Mina pean üldisemaks kordaminekuks seda, et tänu eelnevate aastate kiirele majanduskasvule on avardunud valla investeerimisvõimalused. Hea, et olema raha saanud teede jaoks ja teinud mustkatteid. Ka asulate vee- ja kanalisatsiooniprojektid käivitusid, Leisi vallas saab neli asulat sellest osa. Loomulikult on tähtsad Leisi keskkoolile tulnud investeeringud KOIT-kava raames. Need on meie valla kõige suuremad investeeringud aastate jooksul.

Hea on muidugi ka see, et volikogus ja vallavalitsuses on inimesed täiesti ühel meelel, poliitikasse me volikogus üldse ei lasku, on vaid kohalike probleemide arutamine ja otsuste tegemine. Ka laekumiste üle vähemalt esialgu muidugi nuriseda ei saa ja loodame, et elu ikka paraneb ka varsti.”

Riho Niit, Lümanda volikogu esimees:
“Loomulikult alustaks investeeringutest. Koolimaja ja lasteaed said korrastatud, veeprojekt on Lümandas valmis ja kuna raha üle jäi, saab ka Koimlasse vesi pandud, mis vahepeal rahapuudusel ära pidi jääma. Oluline on ka see, et üldplaneeringu saime valmis.

Märkimist väärib ka see kultuuri- ja seltsielu, mis on Lümanda vallas kogu aeg tugeval järjel olnud, kuigi see suurt ei sõltugi sellest valla valitsemisest ja valitsejatest. Traditsioonid on tugevad, püsivad kindlalt ja uusigi on juurde tulemas. Näiteks oma muuseumi asi on liikuma saanud. Inimesed muutuvad üha aktiivsemaks ja löövad oma elu korraldamisel ise rohkem käe külge.”

Aare Sünter, Ruhnu vallavanem:
“Kui mõelda sellele viimasele neljale aastale, siis on saare elu ikka üsna kõvasti arenenud. Kohe tulevad meelde sellised asjad, et Ruhnu sadama esimene etapp sai valmis, lennuväli sai pikendatud ja plastikuga kaetud. Nüüd ei pea lennud vihmaste ilmadega enam ära jääma. Ruhnu põhitee sai tolmuvaba katte. Asutati valla ettevõte Ruhnu Teenused, mis teeb transpordi- ja heakorratöid ja muud vajalikku.

Saime heakorramasinaid, metsaveotraktori, saekaatri. Jäätmejaama ehitusprojekt on käivitunud. Koolimaja ehituse eskiisprojekt on olemas. Ka Ruhnu uue laeva ehitamise asi on ministeeriumis tugevalt edasi nihkunud. Korsi talu läks riigile ja sellest võib tulevikus saada meie uus muuseum. No kui veel headest külgedest rääkida, siis on saarel nüüd korralik interneti püsiühendus ja kõik mobiililevid.

Meil töötab kaks tuulegeneraatorit, mistõttu peab diiselgeneraator vähem töötama, hoides kütust kokku. Ka ühisveevärgi projekt saab käivitatud, praegu just sellega tegeleme. Nii et Ruhnule on need head aastad olnud.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 48 korda, sh täna 1)