Õppimisest teisel pool ookeani

Õppimisest teisel pool ookeani

PHILIP BEDNARCZYK: Kui ma saaksin sellele uuele tudengile (endale) nüüd midagi öelda, kõlaks see umbes nii: ”Rahu! Sa ei tea veel, kui imeline aeg sellest tuleb, nii et pane oma kotid ära ja hakkame pihta.”

Jätkame lugude avaldamist õpivõimaluste kohta Ameerika Ühendriikides. Varasemaid kirjutisi samal teemal võib leida 25. juuli, 1. ja 8. augusti Oma Saarest. Alljärgnevalt jagab oma kogemusi neile, kel Ameerikas õppimise plaan meeles mõlkumas, PHILIP BEDNARCZYK, ameeriklasest praktikant USA saatkonnas

Sa ei tea, milline imeline aeg sellest kujuneb

Ma ei taibanud alguses, kuidas mul vedanud mul oli, et sain ülikooli minna. Kui sa natukenegi mõtled selle suurepärase elukogemuse peale, mille eest maksavad võimalusel mitmed erinevad programmid, ära seda mõtet peast viska. Sa ei kahetse! Allpool on kirjas minu lühike lugu sellest, kuidas ma Ameerika ülikooli läksin ning lisaks veel vihjeid uutele tulijatele.

Pärast vanematega hüvastijätmist ei olnud närvilisel, suurte süütute silmadega 18-aastasel poisil, kohvrid ühes ja raamatud teises käes, õrna aimugi, mis juhtuma hakkab, kui ta Fordhami ülikoolis Bronxis, New Yorgis oma ülikoolielu alustas. See poiss ei olnud linnas üles kasvanud, ta tundis end uues ümbruses ebakindlalt ning oli üleliia viisakas ja kombekas, et mitte halba esmamuljet jätta.

Kui ma saaksin sellele uuele tudengile (endale) nüüd midagi öelda, kõlaks see umbes nii: ”Rahu! Sa ei tea veel, kui imeline aeg sellest tuleb, nii et pane oma kotid ära ja hakkame pihta.”

Ole avatud

Aastaks või pikemaks ajaks uude koju kolides ei pruugi sa kohe aru saada, kui kadestusväärses ja imeilusas kohas sa oled. See ei pruugi alguses küll niimoodi tunduda, sest esimesed päevad või nädalad, mis kohanemiseks kuluvad, võivad rasked olla. Aga sul on suurepärane võimalus ülikoolis kasvada, nii akadeemiliselt, sotsiaalselt kui ka vaimselt. Ja peale selle on see kuramuse lahe aeg.

Olles pärit USA väikelinnast, sain juba varsti aru, et minu ümber ei ole kunagi varem olnud nii palju erineva tausta ja ideedega inimesi. Lisaks ei olnud ma kunagi varem pidanud enda omasid defineerima. Vaja on ainult uutele asjadele avatud olla ja usu või ära usu, inimestele meeldib rääkida oma mõtetest, päritolust ja endast, kui keegi vaid kuulata tahab.

Sellise mõtteviisi saab väga lihtsalt edasi kanda loengute valikule. Kasuta ära seda meeletut hulka huvitavaid, uusi ja närvekõditavaid loenguid, sest sa ei tea kunagi, mis sa enda jaoks avastada võid. Minu lemmikaineteks kujunesid filosoofia, ajalugu ja afroameerikat puudutavad loengud, millest ükski ei olnud seotud minu erialaga.

Stiilid on erinevad

Enne kooliväliste tegevuste tutvustamist peaks välja tooma mõned erinevused Ameerika ja Euroopa õpetamisstiilide vahel. Paljudes ainetes rõhutatakse, et loengutest peab aktiivselt osa võtma ja tihti moodustab see ka osa sinu hindest.

Ära selle pärast üleliia muretse, sest mina ei ole kunagi seda tüüpi olnud, kes loengus palju kaasa räägib, aga ma tean, et mitmetele õppejõududele meeldib oma mõtetele konstruktiivset tagasisidet saada. Ausalt öeldes nägin oma õppejõude kui mu akadeemilise elu Vergiliuseid (kuigi see ei olnud nagu põrgu).

Igal õppejõul oli oma vastuvõtuaeg, mille ajal tudengid said õppejõu juurde minna, et rääkida loengutest, oma mõtetest ja mitmesugustest ideedest. Tudengite ja õppejõudude vahel ei olnud mingit suurt lõhet. Õppejõud on seal selleks, et sind aidata, suhtuvad tihtipeale oma erialasse kirglikult ja on veel eriti vaimustuses, kui tudeng midagi küsima tuleb. Pikad nimekirjad kohustuslikust kirjandusest, mis ainekava juurde käivad, võivad küll sageli hirmutavad olla, aga seda juhtus harva, et ma kõik läbi lugesin.

Samas avastasin, et mida rohkem ma lugesin, seda kergem oli loengus aruteludest osa võtta ja õppejõududega rääkida. Üldiselt oodatakse, et sa teed väga palju iseseisvat tööd ja pead seega olema valmis pikki tunde raamatukogus istuma, et paremaid hindeid saada. Samas on kõigil õppejõududel erinev stiil ja kursuselt lihtsalt läbi saada ei ole väga raske.
Mainiksin veel, et loengukultuur on natuke erinev. Ameerikas eeldatakse, et tudeng on pea kõikides loengutes kohal, ja nagu juba mainisin, võtab neist võimalusel aktiivselt osa.

See avaldab muljet, et sa hakkad õppima sinu esimeses või teises võõrkeeles inglise keelt emakeelena rääkijate hulgas. Isegi mulle, kelle emakeel on inglise keel, ei meeldi akadeemilisi töid kirjutada ega toimetada. Õnneks pakub pea kõikides ülikoolides inglise keele osakond (tihti ka kõik teised osakonnad) tasuta kirjutamiskursusi kõigile, kellel on seda vaja. Nad ei kirjuta sinu eest su töid ära ega pea loenguid teist korda, aga neile kaastudengitele (keda kutsutakse nn õpetamisassistentideks) makstakse, et nad sind aitaksid. Kasuta seda ära.

Tunne elust mõnu

Mõni sihtasutus, sponsor maksab või siis sina ise maksad oma õppemaksu ning nii mõneski mõttes on see investeering. Sinu ülesanne on lugeda, õppida ja arutleda. Ülejäänud ajal on sul võimalus, tegelikult küll kohustus, maailma avastada ja elust mõnu tunda, võttes osa kõikvõimalikest tegevustest, klubidest ja ehedast tudengielu möllust.

Sa oled samas paadis kõigi teiste rebastega, sest teie kõigi jaoks on see uus koht, uus atmosfäär ja uued kaaslased. Alguses on küll veidi harjumatu, aga on mitmeid viise, kuidas kohanemisperioodi meeldivamaks teha.
Kui rääkida eestlastest ja ameeriklastest, siis peaksin mainima, et ameeriklased ei tea üldiselt Eestist eriti palju.

Ärge olge üllatunud ega solvunud, kui mõni kursusekaaslane arvab, et Eesti on Lõuna-Aafrikas ja küsib, kas seal telekaid ka on. Ole oma rahvuse üle uhke! Aga arvesta ka sellega, et saad tõenäoliselt suure koguse Ameerikat nii koolis kui ka koolist väljaspool. USA on suur ja uhke riik ja te õpite üksteiselt.

Iga kooliaasta alguses toimub n-ö klubide laat, kus kõik ülikoolis tegutsevad klubid ja organisatsioonid tutvustavad oma tööd ja eesmärke. Sinna alla võib kuuluda vabatahtlik ühiskondlik töö, muusika, sport või mis iganes. Pane ennast mõnda kirja ja mine esimesele kohtumisele. See on väga lihtne ja hea viis tutvuda sarnaste huvidega inimestega.

Seda artiklit kirjutades käib must üle mälestuste tulv. Minu versioon tudengielust ei pruugi kõigi puhul kehtida, aga siinkohal toon ära lühikese nimekirja asjadest, mida lihtsalt peab tegema, et saada USA ülikoolielust head pilti. NB! Mõned neist võivad olla natuke ebatervislikud ja soodustada uuest elustiilist tingitud kaalutõusu. Naudi!

Sa viibid oma elu ühes kõige väärtuslikumas hetkes ja sind ootab ees palju kogemusi, mis sinu elu kujundavad. Sa õpid väga palju Ameerika, oma eriala ja enda kohta. Pane turvavöö kinni ja naudi seda teekonda!

 


 

Soovitus

• Käi ülikooli või professionaalsetel spordiüritustel – isegi siis, kui sulle sport eriti ei meeldi. Ameeriklased armastavad sporti ja paljud tudengid võtavad nendest üritustest osa, et näidata oma uhkust kooli üle. See on erakordne ja lõbus kogemus.
• Käi sööklas söömas – see võib väga vabalt ka su ainuke võimalus olla. Ameerika ülikoolide toit võib, noh, huvitav olla. Mina sõin seda kolm aastat ja sina peaksid seda võimalust vähemalt proovima.
• Käi korporatsiooni pidudel – kui su koolis neid korraldatakse. Igal juhul on head tudengipeod mõne inimese ülikoolielu tähtis osa.
• Mine väljasõidule – autoga või ilma. USA on suur riik, ürita vähemalt mingit osa sellest näha. Ameeriklased on külalislahked ja neile tavaliselt meeldib nende kodupaik. Võib-olla tutvustab keegi sulle ümbruskonda.
• Mine grillipeole – ei pea ülikonnas olema. Pärast aastat välismaal elamist igatsen ma kogu südamest üht mõnusat vabas vormis grillimist.
• Pea mingit sorti päevikut – fotoalbumit või logiraamatut. Sellest on hiljem kindlasti kasu.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 44 korda, sh täna 1)