Ajakaja: Positiivset imagot igatsedes

Olen juba pikka aega püüdnud meenutada, kas tean mõnda inimest, kes sooviks olla paha ja inetu. Ja mitte kedagi ei tule meelde. Ikka head ja ilusad tahavad kõik olla ja lugupeetud ja austatud ka.

Ometi on nii, et mõnest inimesest peetakse rohkem ja teisest vähem ning kolmandat sarjatakse nii kuis jaksu on. Miks on nii, et vahel teiste arvamus ja iseenda soovunelm nii kardinaalselt erinevad? Ma usun, et isegi need, kes on teiste hukkamõistu mingil põhjusel ära teeninud, on iseendast siiski positiivsemal arvamusel. Ja sisimas kurvastavad sellepärast, et neid nende enda arvates vääriliselt ei hinnata.

Varsti on Eestis valimised ukse ees ning ilusad, targad ja head inimesed kuluvad marjaks ära. Sestap on kõik poliitikas juba ringiseiklevad tegelinskid ning ka uued üritajad muretsemas, et kuidas seda va isiklikku imagot ikka positiivsemaks saaks kujundada. Kena on selle asja juures muidugi see, kui nüüd natuke ironiseerida, et nii mõnedki suhtekorraldajad saavad tulusa tööotsa – imago kujundamise tööd vaja teha. Kurb tõsiasi on aga see, et ega seda va imagot niiväga kujundada saagi, sest imago kujuneb ise – sellest, mida me otsustame ja kuidas me oma otsuseid realiseerime, kuidas tegutseme, käitume, mida ütleme…

Aga ega’s eesti poliitikud rumalad pole, küll nemad juba arvavad ära, kuidas ilus imago tuleb – natukene avalikku sõud, millest hea kolleeg Ivo Rull suures meedias sel nädalal ka murelikult kirjutas. Natuke intriige vastaste aadressil. Natuke vaeste rõhutute rõõmustamist. Natuke pakazuhhat. Ja küll see positiivne imago tuleb.

Meeldimistega on muidugi nii, et kellele meeldib ema, kellele tütar. See, kes armastab Savisaart, jälestab Ansipit, ja vastupidi. Savisaar kuulutas möödunud nädala Postimehes, et Keskerakond ennast ei häbene. Tubli poiss, et nii enesekindlalt maailmale otsa vaatab. Nüüd on ainus mure see, et kas valijad ka niimoodi arvavad. Ja kas eesti inimene enesekiituse libemagusaid sõnu usub?

Ses mõttes julgen soovitada hea imago loomise tuhinas ikkagi rohkem ilusatele tegudele ja mitte pakazuhhale keskenduda ning eelistada seda, et töö kiidab tegijat ja õige hõlma ei hakka keegi.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 42 korda, sh täna 1)