Liis Lulla ja naiskoor Amica panid hinge helisema (2)

Liis Lulla ja naiskoor Amica panid hinge helisema

 

Laupäeva õhtul kell seitse toimus Pöide kirikus kontsert, kus esinesid Vasalemma naiskoor Amica ja flötist Liis Lulla (fotol) – kõrvuti kõlasid harrastuskoori naishääled ja professionaalse instrumentalisti flöödihelid.

Kiriku altarivitraaž kumas õhtupäikeses, küünlad hubisesid. Üle kiriku kandus Claude Debussy sooloflöödi teos “Syrinx”. Mängija jäi kuulajaile nähtamatuks, lisades muusikale mõjusust. Rahva ette astusid Margus Elme, Harjumaa parim harrastusteatrite meesnäitleja 2008 ja Rutt Raudkivi. Nad lugesid Virve Osila luuletuse “Muusikale…”.

Naiskoor Amica, dirigent Marita Kisel, alustas vaikselt ja väga puhtalt: “Ei saa mitte vaiki olla…” (Miina Härma, Anna Haava). Esimeses plokis tulid ettekandele M. Praetoriuse “Kõlab laul”, F. Saebelmanni “Ellerhein”, J. S. Bachi “Aaria. Seejärel ilmus nähtavale sihvakas Liis Lulla, käes hõbedane flööt. Ta alustas. C. Ph. E. Bachi Sonaat a-moll. Tehniliselt kerge mäng tõi esile sonaadi rikkalikud nüansid.

Kontserdi meeleolu kulges tõusuteed. Naiskoor laulis: “Püha, püha on Issand, püha on vägede Jumal…” (Urmas Sisask “Sanctus”). Teose lõppedes hõiskas Margus Elme Virve Osila sõnadega: “Jumal, su poole ma hüüan…”! Sellele järgnes tasane taandumine. Koori esituses kõlasid M. Nikuneni “Sinua siunata tahton”, Nigeeria spirituaal “Kumbayah”, C. Kreegi “Ärka üles, mu süda”, E. A. Grelli “Motett”, Fr. Schuberti “Heiling”.

Flööt jätkas samas tempos: J. S. Bach Partita a-moll. Pala kuulub kõigi flötistide repertuaari, olles üks olulisemaid teosed, mis on sellele instrumendile kirjutatud. Liis Lullalt kõlas Partita a-moll vabalt ja vabastavalt. Ettekande lõppedes pidid kohaletulnute südamed küll äratatud olema. Etlejad lugesid Virve Osila luuletusi. Kirikus hõljus igavikutunne.

Flöödimäng kajas kirikus eriliselt ja samas enesestmõistetavalt. Kõlas jaapani helilooja Kazou Fukushima teos “Mei”, kirjutatud traagiliselt hukkunud sõbra mälestuseks. Muusika on võimeline suhtlema siitilmast lahkunud hingedega, flöödi hääl suudab ületada teispoolsuse piiri. Liis Lulla mängis väga mõjusalt. Koor jätkas: “On vaikseks jäänud…” (H. Pfeil), G. Ernesaksa “Koduigatsus”. Rutt Raudkivi luges luuletuse inglite ilmast… ja sellele järgnes naiskoori parim esitus! Urmas Sisaski “Ood armastusele”. Kirik täitus muusikaga, enamgi veel – tekkis resonants.

Aga kontsert jätkus veel. Naiskoor esitas T. Volli “Elu on voolamine”, Ü. Vinteri “Kodulaulu”, inglise rahvalaulu “Laula veel”. Kontsert lõppes traditsiooniliselt – “Ta lendab mesipuu poole” (P. Sarapik, U. Sisask). Küllap kõik, kes kohal olid, laulsid häälega ja hääletult kaasa.
Kontserdikava kandis nime “Hingehelin” ja selle oli kokku pannud Vasalemma kultuuritöötaja Laila Värä.

Evi Ringmäe

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 119 korda, sh täna 1)