Viimased neli aastat omavalitsustele edukad

Viimased neli aastat omavalitsustele edukad

 

15. ja 18. augusti Oma Saare arvamusküljel palusime omavalitsusjuhtidel rääkida, kuidas nad hindavad viimast nelja aastat koduvallas. Tänasel arvamusküljel saavad sõna linnapea ja kaks vallavanemat. Teemat jätkame seni, kuni kõigi omavalitsuste tegemised on leheveergudel valgustatud.

Urve Tiidus, Kuressaare linnapea:
“Majandustõusu aastad tõid Kuressaare linnale arvukalt investeeringuid infrastruktuuri. Ligi 30 miljonit krooni soojamajanduse infrastruktuuri (katlad ja torud), umbes 90 miljonit krooni veevarustuse, kanalisatsiooni ja sadevete infrastruktuuri uuendamiseks ja rajamiseks. Kui veetorustike paigaldamine ka ebamugavusi põhjustas, siis nüüdseks on teede taastamine lõpusirgel ja nii mõnigi üleskaevatud tänav näeb parem välja kui enne.

Euroopa rahadega rajati jalgratta- ja uisuteid, lisaks kaasfinantseeriti jalgrattateede ehitust koostöös riigiga. Kokku on linnal sügiseks pea 14 kilomeetrit kergliiklusteid, millest suurem osa on juba valmis ja osa kohe-kohe valmimas. Valmis sai Kuressaare täismõõtmeline 18 rajaga golfiväljak.

Linn sai lisaks sportimis- ja turismi-atraktsioonile täiendust ka puhkealale. Kujundati kauniks ja käidavaks veel mereäärset piirkonda – Raiekivi säär sai uue näo Interregi rahadega. Renoveeriti II lasteaed. Kesklinnas valmis mänguväljak. Enamik Kuressaare tänavaid on saanud tolmuvabaks, linna ligi 80 kilomeetrist tänavatest ootab tolmuvaba katet veel 2,8 km.

Linnamajandusse tehtud investeeringud on loonud heakorras uue kvaliteedi. Sundüürnike probleem on praktiliselt lahendatud. Suure majandustõusu järel alanud majanduse jahenemisest hoolimata oleme säilitanud pensionäridele tasuta bussisõiduõiguse, jätkuvalt soosime tasuta parkimist, mis on kõigile, nii linlastele kui ka külalistele väga meelepärane.

Arvan, et esile tõstmist väärib ka ooperipäevade uus hingamine ja teiste linna märgiliste kultuurisündmuste edasiarendamine.
Palju on pooleli. Jäätmejaam on kohe valmimas. Praegu käib Kuressaare sadama akvatooriumi puhastamine, mis on eelduseks faarvaatri süvendamisele. V lasteaia remondiks on maja ehitajale üle antud.

Tänaseks esitasid ehitajad pakkumused Kuressaare muusikakooli renoveerimiseks. Ei saa jätta ütlemata, et ajalooline linnavalitsuse maja Tallinna tänaval sai uue kuue ja tulemas on veel Kuressaare raekoja I korruse, täpsemalt turismiinfo ruumide uuendamine ja laiendamine. Alla on kirjutatud Eesti-Läti koostööprogrammi leping puhketurismi arendamiseks mõlemas riigis. Kuressaare saab sellest rahast uuendada oma supelranna.

Ka MTÜ-d on saanud toetusi oma kodanikualgatuse korras ellu viidavatele ideedele, nagu naiste varjupaik, rehabilitatsioonikeskus ja muud. See on küll üsna nähtamatu, aga olulise tähtsusega tegevus. Kui rääkida ettevõtluse toetamisest, siis kõik, mis on pandud infrastruktuuri või kultuuriüritustesse, teenib ju seda eesmärki. Väiksemaid asju nagu purskkaevud ja pargi valgustus, neid on ju hästi palju. Arvan, et me oleme suutnud linna paremaks muuta küll.”

Enno Pildre, Kärla vallavanem:
“Mina olen olnud vallajuhi ametis vaid napilt pool sellest valitsemisperioodist. Loomulikult oli 2008 ja ka varasemad majanduslikus mõttes head aastad ja need on meid veidi ära hellitanud. Hea on see, et suutsime selle aasta eelarve üsna tugevalt koomale tõmmata ja praegu oleme ikka plussis. Sel aastal me muid investeeringuid ei kavandanudki kui vee- ja kanalisatsiooniprojekti elluviimine.

Selle maht on Kärlal väga suur ja mahult valdade hulgas teisel kohal. Eks see projekt pani meile teatud mõttes päitsed pähe, sest oma piirid laenuvõtmisele seab meie tagasimaksevõime. Aga see projekt on nii oluline, et selle nimel tasus pingutada ja küllap peagi, kui laenukoormus on vähenenud, saame uusi asju kavandada.

Kui veel viimasest nelja-aastasest perioodist rääkida, siis oleme lõpetanud lasteaiahoone siseremondi ja seda enamikus vallaeelarvest. Lõpetatud said nii kooli kui ka lasteaia mänguväljakud. Teede korrastamine ja mustkatte alla viimine on hoo sisse saanud.

Kui rääkida aga poliitilisest olukorrast valitsuses ja volikogus, siis kurb on see, et selline üksmeel on leitud alles selle perioodi viimastel aastatel, mil on keskendutud rohkem ikka valda edasiviivale probleemide lahendamisele kui poliitilistele lahkhelidele.”

Kalle Kolter, Mustjala vallavanem:
“Minu aeg on vallavanemana alles lühike olnud, ehkki olen ju erinevates rollides vallaelus kaasa kogu aeg löönud. Aga kui nüüd natuke mõelda, siis meie jaoks oli suur sündmus Saaremaa Sadama valmimine ja loomulikult sellega koos tee, mis Tagaranna poole läheb. Sadam toob kahtlemata arengut juurde, küllap ka see päev tuleb, mil 20 kruiisilaeva suve jooksul kohal käivad. Sadam on areng kogu maakonnale.

Aga valla seisukohalt on oluline üks korralik arengukava ja see sai 2008. a valmis. Samuti käivitasime üldplaneeringu koostamise ja see on juba läbinud avaliku arutelu. Mitmeid aastaid oleme pannud rõhku heakorrale ja selle töö eest saime ka presidendi tunnustuse hiljuti kätte. Mis turismipiirkonda saab olla ilma korras küladeta! Ka mahapõletatud “memm” sai “taadi” kõrvale uuesti taastatud.

Endine Võhma koolimaja sai koostöös kohaliku seltsiga uue kuue. Näeb välja nagu pühademuna seal Võhma kandis.
Suurim muidugi on viimasel ajal olnud see veeprojekt. Osaliselt valmis, osa veel tegemisel. Eks see mõjus ka meie rahakotile, võtsime laenu, aga ilma enam kuidagi ei saa. Kuna oleme lubanud sadama piirkonda jõudumööda arendada, siis rajasime sinna loodusvaatlustorni, kus saab ka lastele õues õpet läbi viia.

Rahvamajaga on nii, et kuna alles hiljaaegu saime spordisaali ehituseks raha, siis küllap peab veidi ootama, aga sellega tuleb kindlasti edasi tegeleda. Kihelkonna rahvamaja peale ma veidi kade olen, aga küllap ka meie kord jõuab. Rahvamajaga on selles mõttes korras, et ringid tegutsevad, ja vaatame, mis edasi saab.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 13 korda, sh täna 1)