70 aastat Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimisest

70 aastat Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimisest

KIRJUTAB ALLA: Molotov allkirjastab mittekallaletungilepingut Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. Tema taga seisavad Ribbentrop ja Stalin.

Seitse aastakümmet tagasi, kui Eesti Vabariigi esimene president Konstantin Päts viibis 20.–21. augustil parajasti külaskäigul Saaremaal, käis Moskva ja Berliini vahel tihe kirjavahetus Nõukogude Liidu ja Saksamaa vastastikkuse mittekallaletungi pakti sõlmimise toimingute ja allakirjutatavate paberite sisu asjus.

Teatavasti oli noil augustipäevil kavas lisada pealtnäha tavalisele diplomaatilisele lepingule ka Eesti jaoks saatuslikult oluline salaprotokoll, mis piiritles kahe suurriigist partneri huvisfäärid Soomest Balkani riikideni.
Saksa välisminister Joachim Ribbentrop lendas Moskvasse ja 23. augusti hilisõhtul kirjutas ta oma ametivenna Vjatšeslav Molotoviga Jossif Stalini juuresolekul Kremlis alla viimistletud lepingule ja ka kurikuulsale salaprotokollile, mille sisu, vaatamata rangete pitsatitega suletusele sai juba 25. augustil asjast huvitatud riikidele teatavaks.

26. augustil 1939 kandis Saksamaalt kiirvisiidilt naasnud kolonel Richard Maasing kindral Johan Laidonerile ette: Baltimaad on Saksa ja N. Liidu mittekallaletungilepinguga antud N. Liidu huvisfääri ning Eestil on kaks võimalust – kas sõda või pakt N. Liiduga. Laidoner valis läbirääkimised ja lepped, mistõttu jäi väljakuulutamata üldmobilisatsioon iseseisvuse ja vabaduse kaitseks.

Sündmuste edasine kulg on meil läbi elatud. Kaotuste, traagika ja alanduse hinnaga.
Tavasurelikele polnud ju sellest saatusliku tähendusega salaprotokollist midagi teada. Siinkirjutaja sai seda lugeda originaalis alles 1993. aasta talvel, kui Saaremaa keskraamatukogu külastades sattus riiulilt näppude vahele värske väliskingitusena tulnud, Saksa diplomaadi ja idaalade nõuniku Peter Kleisti isiklikel mälestustel ja rohketel dokumentidel põhinev raamat “Zwischen Hitler und Stalin 1939–1945”, väljaantud Bonnis 1950. aastal.

Lugesin ja uurisin seda teost tolleaegses Muhu kodus kolm nädalat. Pärast tegin Saaremaa muuseumi teadusdirektorile Olavi Pestile ettepaneku selle raamatu taotlemiseks igavesele hoiule muuseumi raamatukogus.
Niivõrd täpne ja asjalik on selle raamatu lisas 53 leheküljel esitatud Teise maailmasõja aegu puudutavate väärtuslike dokumentide valik, mis käsitlevad ka meid siin väikeses, ajaloo ristteedel seisnud Eestis.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 49 korda, sh täna 1)