Ajakaja: Kodumaaga, kuid siiski kodumaata ehk Kõrvaltvaataja pidupäeva mõtteid (1)

Lapsest saati on mul olnud selline tunne, et kui on mingi tähtpäev, siis seda peab tähistama kodus.

Viimased aastad olen tähtpäeviti enamasti olnud, kus jumal juhatab… Mõnedeks tähtpäevadeks olen aga alati, kas või kõigi loodusseaduste kiuste, koju Eestisse katsunud tulla – jõulud, jaan, lähedaste sünnipäevad ja veel mõned ainult meie perele olulised päevad.

Üleriigilisi nn patriootilisi pühasid olen aga tähistanud seal, kus parajasti tegemisi on olnud. Sel aastal olin siis taasiseseisvumise päeval Soomes ja kogu see kodune paatos – paraadid ja pidukõned – vaid läbi interneti hinge kriipimas. Tunnen siin, keset naabermaad, ligi 400 km kaugusel kodust, et olen viimaste aastatega kasvanud palju enam eestlaseks, kui pidevalt Eestis olles olingi. Mu eestlase identiteet on muutunud võimsamaks, mu isamaalised mõtted ja tunded on selgemad. Ma isegi tahan olla patriootiline, mis varasematel aastatel tobe ja vanamoodne tundus.

Inimestega on sageli ju nii, et see, mis peos ja olemas, et selle väärtust selsamal oleviku ajahetkel hinnata ei osata… Sama on kodu ja kodumaaga. Kui elasin Eestis, oli see nagu loomulikult olemas, virisesin ja vingusin – nagu kõik seda ju teevad, et miks asjad on nii, ja kirusin riiklikke otsuseid, mis tehtud, ja muudki. Aga ei mõelnud kunagi, et mis siis saab, kui teda, seda minu riiki, äkki enam ei ole. Mis siis saab, kui minu või kellegi teise rumalusest, või mis veelgi absurdsem – juhuse tõttu – see riik kaob, nii nagu ajaloos vahel ikka on juhtunud?

Mõtlen võõrsil olles väga sageli kodust ja kodusest elust. Ma väga tahan, et Eesti oleks nii tark, et Eestit juhtima valitud inimesed oleksid nii targad, et õpiksid teiste vigadest, ajaloo ja maailma vigadest. Et eestlased oleksid nii targad, et oskaksid hoolida oma riigist ja olla osalised oma riigis ja mitte kõrvalseisjad kohalolijatena…

Meil on, mille üle uhkust tunda – meie Eesti. Öeldakse, et kodu on seal, kus on su süda… Minu süda on Eestis ja olen õnnelik, et mul on koht, kuhu maailmast alati tagasi tulla. Koht, kus asjad on selged, kus saan rääkida keelt, mis tuleb minu sisemusest, minu südamest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 48 korda, sh täna 1)