Töölepingute muutmisest ja uute lepingute sõlmimisest

Nii enne 1. juulit käesoleval aastal kehtinud kui ka uus töölepinguseadus nõuab töölepingu kirjalikku vormistamist juhul, kui töötaja on tööandja juures tööl vähemalt kaks nädalat.

Uue seaduse läbivad põhimõtted on mõistlikkus, heausksus, teise poole huvidega arvestamine, kokkulepete läbipaistvus ja üheselt mõistetavus, mida pooled peavad töösuhtesse asudes arvestama.

Hiljuti jõustunud seaduses ei ole enam välja toodud töölepingu kohustuslikke tingimusi, kuid uue seaduse viies ja kuues paragrahv loetlevad tingimused, mis tööandja peab töötajale teatavaks tegema. Pooled võivad kõik nimetatud tingimused kokku leppida töölepingus, kuid neil ei ole kohustust seda teha.

Väidetavalt töölepinguseaduse muutmisest tingituna pakuvad tööandjad töötajatele töölepingu tingimuste muutmist või suisa uue lepingu sõlmimist, unustades seejuures hea usu põhimõtte sootuks, arvestades vaid oma majanduslike huvidega.

Uus seadus ei pane tööandjale kohustust töölepingud ümber vormistada. Enne 1.07.2009. a sõlmitud töölepingud kehtivad edasi ka nüüd uue seaduse kehtivuse ajal. Kui töötajaga enne uue seaduse jõustumist sõlmitud töölepingus on tingimusi, mis ei vasta uue seaduse sõnastusele, näiteks palk vs. töötasu, tööajanorm vs. tööaeg, ei ole töölepingu ümbervormistamine ilmtingimata vajalik.

Kui töölepingus on aga tingimusi, milles on viidatud senikehtinud seadusele, võib need töölepingu muutmisega viia vastavusse uue seadusega, kuid see ei tähenda töölepingu tingimuse muutmise võimalust töötaja nõusolekuta.

Näiteks kui töötajal oli töölepingus kirjas põhipalk 7000 krooni ja nüüd väidab tööandja, et kuna põhipalga mõistet uus seadus enam ei kasuta, siis muudame selle mõiste nüüd töötasuks, mis koosneb kolmest või neljast osast, ja töötajale on igakuiselt tagatud ainult vabariigi valitsuse kehtestatud palga alammäär 4350 krooni kuus, siis on tegemist töölepingu olulise tingimuse muutmisega ja tööandja ei saa seda mingil juhul teha töötaja nõusolekuta.

Kui tööandja pakub töötajale enne 1. juulit sõlmitud töölepingu asemel uut lepingut, siis peab töötaja kindlasti tutvuma pakutava lepingu sisuga ja paluma enne allkirjastamist tööandjalt selgitust punktide osas, mille sisu talle selgusetuks jääb.

Kindlasti ei tohiks töötaja allkirjastada töölepingu muudatusi, millega ta tegelikult nõus ei ole.

Meeli Miidla-Vanatalu
tööinspektor-jurist

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 81 korda, sh täna 1)