Lähme laupäeva õhtul mere äärde (8)

Eesti merenduse olukord on taas tõsisemalt arutlusel. Merendust püüavad taaselustada mitmed ettevõtjad, MTÜ-d ja riigiametnikud, aga puudu on eelkõige üldsuse huvist. Tavainimesed on merest võõrdunud.

Oleme mere unustanud

Olen merevõhiklikkust kohanud ka saarlaste hulgas, kes on unustanud, et Saaremaale ja sealt ära saab meritsi ka mujalt kui Kuivastu sadama kaudu. Võhiklikkus kandub üle ka rahvaesindajatele nii kohalikul tasandil kui ka Toompeal. Jätkuvalt on väikesadamate omandi ja konkureerimise ümber liigpalju tülisid, selle asemel et ühiselt tegutseda ja koostööst tekkinud sünergiast leida muudki peale ärikasumi.

Tänavu muinastulede jaoks ettevalmistusi tehes juurdlesin, kui palju on peale minu ja mu sõprade veel neid, kes sel õhtul mere äärde lähevad. Helistasin tuttavale ja küsisin, millal tema viimati mere ääres käis. Mõttepaus venis pikaks. Seepeale kutsusingi teda mere äärde ja otsustasin veel paljusid kutsuda.

Läheme mere äärde selleks, et olla üks paljudest, kes sel õhtul tahavad märku anda – meri on meie jaoks oluline. Mõtleme sellele, mida saaks samamoodi ühiselt mere heaks ära teha. Teadvustame, et meri ja rannad on saatuse poolt meile kõigile kingitud, neid tuleb ühiselt kasutada ja jagada. Meri ei ole kellegi omand, merenduse ignoreerimine ja talle selja keeramine on ummiktee kogu me rahva jaoks.

Tuletame sel õhtul endale ja teistele meelde, et Eesti on mereriik, oleme mererahvas, meri on osa me elust ning on meie jaoks oluline. Kui võimalik, süüta ka oma küünal, tõrvik või lõke, et teistele endast märku anda. Meid on palju, kes merest hoolivad. Tule lihtsalt mere äärde, usu, see on võimas tunne, kui näed rannikul mitmeid tulesid süttimas. Iga tule juures on keegi, kes mõtleb sinuga samamoodi.

Märgutuledest muinastuledeks

Kunagi süüdati märgutuled tee näitamiseks ohutusse sadamasse või randa. See oli kõigi ühine kohustus. Kaasajal süüdatakse muinastuled selleks, et näidata mererahva ühtsust ning tuletada meelde meie ajalugu ja kultuuripärandit. Tuled süüdatakse ka nende mälestuseks, kes igaveseks merele jäänud.

Muistsete märgutulede taaselustamine algatati 1992. a Soomes. Tänaseni süttivad muinastuled igal aastal augusti viimasel laupäeval kl 21.30. Lõkked süüdatakse kõikide Läänemereriikide randades. Eesti mitmetes rannakülades on see aastaid traditsiooniks.

Sel aastal kõikide mere äärde kutsumise idee sündis Kuressaare merepäevade ajal. Randadesse kogunetakse üle Eesti, eesmärgiks süüdata nii palju tulesid, et igas mereäärses kohas oleks näha vähemalt kahte. Sõnumi levitamisega on liitunud paljud vabatahtlikud ja mõned ettevõtted. Ka meedia on oma õla alla pannud, nende hulgas ajaleht Oma Saar.
Kohtume mere ääres!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 23 korda, sh täna 1)