Naised kõndisid 12 suvega Saaremaale ringi peale (3)

Naised kõndisid 12 suvega Saaremaale ringi peale

KOLM KANGET: Gerda Vevers (vasakul), Kristi Kull ja Andra Jõgi võivad nüüd uhkusega öelda, et nemad on Saaremaale jalgsi tiiru peale teinud.

36 päeva kulus Kristi Kullil, Andra Jõgil ja Gerda Veversil, et mööda rannajoont umbkaudu 600 kilomeetrit läbides oma kodusaarele tiir peale teha. Mitte raske matkavarustusega tuimalt edasi trampides, vaid vaikselt kolme päeva kaupa, alates aastast 1998. Teekond jõudis lõpule pühapäeval.

“Muidu saadakse kokku pubides või kodudes,” ütleb Andra Jõgi tekkinud mõtte kohta, et kokku võiks saada hoopis matkates.
Siis ei mõelnud veel keegi, et see matk kujuneb 12 suve pikkuseks. Alles viis aastat tagasi oli hakatud arutama, et kui kaua aega võtab, et Kallaste külla tagasi jõuda. Küll oli matka ajal unistatud, kuidas kunagi jõutakse mõnda tuntud kohta, nagu näiteks Järve randa.

Püha üritus

Matka alustati kuuekesi, kuid aastatega on nii mõnigi asi muutunud ning teekond käidi lõpuni kolmekesi. Lisaks osales nende matkadel mõni n-ö külalismatkaja.
Olgugi et aastate jooksul on elu sõbrannad üksteisest kaugele viinud, saadi ikkagi igal aastal nendeks päevadeks Saaremaal kokku. “Matk oli meile püha,” kinnitab Kristi Kull, kes ühel ajal elas hoopis Ateenas ning võttis igal suvel ette reisi koju, et püha üritust jätkata.

Matkajate sõnul olid keskmiselt kolm päeva kestnud ning 50 kilomeetri pikkuseks kujunenud etapid just paraja pikkusega, et ära ei jõudnud tüdineda.
12 aasta jooksul ei olevat neist kolmest kellelgi tekkinud mõtet, et võiks ära lõpetada. Gerda Vevers märgib vaid, et tema, kes ta on enda sõnul kõige vähem sportlik, pabistas enne igakordset minekut kõvasti. “Ma kardan sellist kraavide ületamist,” naerab naine ja lisab, et kui aga rännakuks läks, polnud hirmust enam jälgegi.

Et asi liiga koormavaks ei kujuneks ja nauditavam oleks, võeti matkarajale kaasa vaid üheks päevaks vajalik varustus. Ülejäänu tõid päeva lõpuks kokkulepitud kohta “skautmasterid”, nagu naised ise oma abilisi kutsuvad, paludes siinkohal kõiki tänada, kes neid aitasid ja neile kaasa elasid.
Eesmärgiks oli võetud liikuda mööda rannajoont ja sellest peeti ka kinni nii palju kui võimalik. “Kuressaare lennujaama alalt me läbi ei saanud, millest on kahju,” muigab Andra Jõgi.

Küll aga kõnniti vahel näiteks mõne pisema lahesopi läbimiseks otse läbi mere. Juhul kui rannajoon maitsi rännakut ei võimaldanud.
Telkimise ja rannajoonel käimisega probleeme ei tulnud, olgugi et tänapäeval on eramaaomanikud varmad võõraid ära ajama. Ühe takistustena nimetavad matkajad ohtraid elektrikarjuseid ja okastraataedu. “Mõne koha peal oli nagu tõkkejooks,” meenutab Gerda Vevers.

Tihti tuli tõtt vaadata ka loomadega, peamiselt küll rannakarjamaadel einestavatega. Kohati mitmeid lõbusaid kohalikke inimesi ning tuli ette ka veidi pühalikumaid momente. Nii näiteks oli üks kohalik naiste eesmärgist kuuldes lausa pisara poetanud.

Kõik kolm naist kinnitavad üksmeelselt, et Saaremaa on võrratult ilus koht ning palju on selliseid paiku, mille olemasolust ainult mööda teed kilomeetreid mõõtes aimugi ei saa.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 375 korda, sh täna 1)