Saaremaa taeva all lendab järjest enam merikotkaid

Saaremaal on looduskaitsealuste merikotkaste arvukus viimastel aastatel tublisti kasvanud tänu looduskaitsealasele tööle ja üldisele keskkonnaseisundi paranemisele.

“Saaremaal pesitseb merikotkaid loodetavasti üle 30 paari,” ütles keskkonnaameti looduskaitsebioloog Tõnu Talvi. 1970.–1980. aastate madalseisus teati Eestis pesitsemas vähem kui kümme paari neid suuri linde ja oli aastaid, mil lennuvõimeliseks ei saanud ühtegi merikotkapoega. Põhjuseks olid keskkonnamürgid, aktiivne vaenamine inimese poolt ja elupaikade nõrk kaitse.

Hiljuti sai üks Pöide valla maaomanik teate, et tema maa on võetud kaitse alla, kuna sinna on pesa teinud looduskaitsealune merikotkas.
“Olen väga uhke,” ütles Oma Saarele maaomanik Hugo Tamleht, tundes rõõmu, et tema maadele on endale kodu ehitanud lind, keda seal viimati nähti üle 70 aasta tagasi. Tamleht arvas, et ju siis hakkab haruldaste lindude arv jälle kasvama.

Tõnu Talvi kinnitas, et viimase kümmekonna aasta jooksul on merikotkaste olukord nii Saaremaal kui ka mujal Eestis paranema hakanud. Peamiselt tänu looduskaitsealasele tööle ja üldisele keskkonnaseisundi paranemisele on Tõnu Talvi sõnul merikotkaste arv Eestis tänaseks kasvanud, pesitsevaid paare loendatakse üle 150.

Merikotkal ei ole looduses teist võimalikku vaenlast peale inimese, sest endale elupaika valides on merikotkas väga nõudlik.
Merikotka pesitsusterritooriumil peab olema suuri vanu puid, lähedal saagipüüdmise alad (mererand, järv) ning pesitsusajal ei tohi linde häirida. Merikotkas toitub veelindudest, kaladest, sageli ka mere- ja maismaaloomade raibetest.

Kuna merikotkas on suurte puhta keskkonnaga ja looduslikus seisundis olevate alade lind, on ta Talvi sõnul puutumata looduse sümbol: “Iga maaomanik, kelle metsas merikotkas pesitseb või peatub, võib selle üle uhkust tunda – ta maa ja mets on terved.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 52 korda, sh täna 1)