Kas mõtleme ainult ilusatele (20)

Kas mõtleme ainult ilusatele

 

Ühes on Reformierakond oma lubaduse Eesti viie rikkama Euroopa riigi sekka viimisel täitnud – kasvava emapalga osas. Paraku ei suuda 2000-eurost sissetulekut pooleteise aasta jooksul endale lubada meist mitmeid kordi jõukamad Saksamaa, Austria ja Madalmaad.

Kui väliskolleegidega läheb jutt meie vanemahüvitisele, vangutavad nad arusaamatusest pead ja kinnitavad – olete jõukad, meie sellist luksust lubada ei saa.

Riivab õiglustunnet

Reformipartei unistus kehtestada Eestiga sarnane emapalk terves Euroliidus on teostamatu soovunelm ja määratud läbikukkumisele. Ükski heaolumaa selle ideega kaasa ei tule ning eurosaadikud hääletavad mõtte Brüsselis maha. Kulutused saavad olema kolossaalsed. Oravate poolt kuristiku servale juhitud Eestis riivab kasvav emapalk enamiku ühiskonnaliikmete õiglustunnet ning kütab kirgi eri gruppide vahel.

Peaministri partei on seni osavalt tõrjunud kõik katsed vanemahüvitise mõõdupuud korrigeerida. Ohvriande on toodud küllaga: kadunud on 450 krooni õppeaasta alguse koolitoetust, isa või ema täiendav maksuvaba tulu esimese lapse pealt, ranitsatoetus. Ka siit ilmast lahkunud pole pühad.

Ansipi valitsus leidis kärpekoha isegi 3000-krooniselt matusetoetuselt.
Iga riik austab lahkunuid, ent mitte Eesti. Kui inimene on aastakümneid rasket tööd rüganud, peaks tal olema õigus siit ilmast väärikalt lahkuda.
Senine matusetoetus oli väikese sissetulekuga inimestele lähedase viimsele teekonnale saatmisel suureks abiks. Vähemalt odavama kirstu ja risti sai ikka osta.

Soodustused kaovad üksteise järel

Löögi alla läksid veel haigusraha ja hambaravihüvitised. Pole siis imestada, kui stomatoloogid ütlevad, et rahvas hammaste eest ei hoolitse ja probleemid süvenevad. Tartus koduparteilaste ees esinedes tõdes peaminister mullu sügisel: hambaravihüvitis on ajast ja arust ning kõigile võrdselt jagamisel puudub igasugune mõte. Väliskolleegid ainult oigasid selle jutu peale!

Miks peaksin seda riiki ja valitsust armastama? Olen endale andnud tõotuse, et kui kunagi pensionile jään, kaon sellelt maalapilt kusagile Vahemere rannikule väsinud konte soojendama ning inimväärset elu elama. Pension on euroliidus tagatud igal juhul ja pole veel nii vana, et kreeka või hispaania keelt selgeks ei õpiks.

Elamine ainult tänasele

Lapse sünnitamine ja omamine on kallis. Ma ei ole emapalga täielik vastane, ent iga asi peab olema mõõdukuse piirides. Kavandatav vanemahüvitise suurendamine veel viie tuhande võrra ehk ligi 35 000 kroonini kuus riivab enamiku naiste õiglustunnet, kes siiani peavad ja ajavad tulevikuski läbi 5000 krooniga kuus.

Kui mullu sügisel Tartus Ivari Padariga teleintervjuud tegin ja jutt emapalgale veeres, ütles endine minister: “Tundub, et lapsi tehakse tänases Eestis ainult raha eest. Kas selle nimel soetatud laps on siis armsam kui need, kes sündisid siis, kui emapalka veel polnud?” Kommentaarid on liigsed.

Vikerraadio suvises saates “Uudis pluss” karjus üks noor ema otse eetris, et emapalga kallale minna ei tohi ja see on kuritegu. Tema olevat võtnud majalaenu ning mees liisinud auto, kui nüüd asutakse hüvitist vähendama, siis kuidas nad tasuvad tulevikus oma laenud ja liisingud.

Lapsest polnud sõnagi juttu. Kas emapalk on siis mõeldud kergekäeliselt võetud laenude kustutamiseks või ikkagi lapse heaolu tagamiseks?
Sisuliselt elatakse nagu ühepäevaliblikad. Poolteist aastat kuldame rahaga üle, ent edasisele ei mõtle keegi. Ometi vajab kasvav laps üha enam riideid ja jalanõusid, varsti tulevad koolitarbed ning peab kinni maksma huvialaringid.

Siis peab ema ühel hetkel läbi ajama mõnesaja krooni suuruse toetusega, mis on riigipoolne mõnitus.

Raha peaks jagama teisiti

Ehk oleks targem maksta lapse 3-aastaseks saamiseni näiteks emadele neli-viis tuhat krooni kuus ja unustada kirgesid küttev priiskamine valitutele. Oleks vist õiglasem ja ühiskonda rahustav. Ka võiks lapse täisealiseks saamiseni olla toetussumma kuus 1000 krooni ning võimaldada õppuritele tasuta koolilõunad ja ühistransport, nagu see on Soomes.
Eesti naine ei too ilmale ainult vaprate ja ilusate sugu, vaid hoolitseb selle eest, et maa saaks täidetud järeltulijatega.

Milles on süüdi need naised, kes tõid lapsed ilmale paar-kümmend aastat tagasi ja olid maimukesega koos loetud kuud ning tõttasid siis tööle. Pahased on needki emad, kelle lapsed sündisid eelmisel kümnendil kui emapalgast võis vaid unistada.

Kui alandada vanemapalga ülempiiri 10–15 000 kroonile, saaks kokkuhoitud rahast toetada enam lasterikkaid peresid või neid peresid, kus vanemad on kaotanud töö ja pidev sissetulek puudub.
Ainult tänasele elamine ja mõtlemine on lühinägelik. Lapsed peavad olema võrdsed, nad on meie riigi ühine tulevik.


KOMMENTAAR

Laine Tarvis, Kuressaare linnavolikogu liige:

Mina sellest emapalga tõstmisest aru ei saa ja seda õigeks ei pea, et emapalga ülempiir nii kõrge peab olema. Kui mõtlen riigi poolt ära võetud koolitoetustele ja sellele, et ka Kuresaare linn tegi samamoodi, siis ei saa sellise otsusega kuidagi rahul olla.

Kui mõtleme sellele, et Eesti keskmine palk on viimasel ajal 12–14 000 vahel olnud, siis mina arvan, et see ülempiir ei tohiks tänases majandusolukorras küll olla üle poolteise keskmise palga.

Samas on ju esitatud erinevaid arvamusi selle kohta, et pensione tuleks vähendada, maksu alla panna ja muud sellist. Me teame, et emapalk on ühe erakonna valimislubadus, aga pidada kinni majandussurutise ajal ühest lubadusest, kui loobutud on juba paljudest, ei ole õige.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 81 korda, sh täna 1)