Tulekahju süütas tüli maja omaniku ja rentniku vahel (14)

Tulekahju süütas tüli maja omaniku ja rentniku vahel

TÜLIÕUN: Kauba 14 põleng rikkus nii ruumid kui ka suhted maja omaniku ja seal baari pidanud rentniku vahel.

Aasta esimesel päeval toimunud tulekahju Kuressaares Kauba tänav 14 asunud Island Bar’is meenutab end hoone omaniku ja rentniku jaoks siiani. Ruumide rentnik Assadollah Beigi kannatab tervisekahjustuste all, mida on väidetavalt põhjustanud põlengus tekkinud mürgised ained, ruumide omanik pole aga terve aasta jooksul rendiraha saanud ning proovib rentnikku välja tõsta, et ruumid lõpuks korda teha. Siiani on ruumid seisus, millisesse need pärast kustutamist jäid.

Assad Beigi nimetab põlengust kahjustatud hoonet surmalõksuks, kus hõljuvad ringi vähkitekitavad eluohtlikud osakesed, mille mõju ta omal nahal tunda sai. Tema sõnul jäid nii tema ise kui ka tema ettevõtte mänedžer Mark A. White veebruaris, kuu aega pärast põlengut haigeks just põlenud ruumides viibimise tõttu. Härra Beigi võib näidata traagilisi fotosid oma paistetanud kätest ning räägib kompanjoni lausa eluohtlikust seisundist Inglismaa haiglas.

Assad Beigi ütleb, et tema ainus huvi on inimesi hoiatada ohtliku hoone eest, et inimeste tervis ei saaks kahjustada. Tal on mure, et inimesed ei ole pärast tulekahju levivatest ohtlikest ainetest teadlikud. Seda enam et hoones on teisigi ettevõtteid – kohvik ja juuksurid. Teda häirib, et hoone omanik on põlenud ruumidesse viinud inimesi ilma kaitsevahenditeta.

Oma kahtlustele kinnituse saamiseks tellis Assad Beigi Eesti keskkonnauuringute keskusest uuringud baari siseõhus võimalike ohtlike ainete tuvastamiseks, sest kohalik tervisekaitse ei olevat tema murele kuidagi reageerinud. “Tervisekaitse peab tulema ja sulgema selle koha nii kiiresti kui võimalik, kuni oht on kõrvaldatud,” on Assad veendunud. “Ma ei saa neilt vastuseid. Inimestele on tervis ju kõige tähtsam. Vähk ei puhka!”
Aprilli lõpus EKK tehtud mõõtmiste aruandes kirjutatakse, et baari seinad, sisemus, laed ja põrandad on oluliselt saastunud tugevate kantserogeensete ühenditega.

Baaris tegutsemisel tuleks kasutada asjakohaseid kaitsevahendeid. Baaris olevate materjalide, sealhulgas toiduainete kontakti inimese nahaga, sissehingamist või sissesöömist tuleb vältida. Sisseseade nagu köögitehnika kokkupuudet toiduainetega tuleb vältida, seisab aruandes. Ühtlasi öeldakse, et kui baari sisseseadet on plaanis kasutada, siis tuleb see põhjalikult puhastada ja enne kasutamist testida.

Otsest ohtu pole

Keskkonnauuringute keskuse õhukvaliteedi juhtimise osakonna juhataja Erik Teinemaa selgitas, et kõnealused vähkitekitavad ained tekivad igas põlemisprotsessis ning baaris leiti neid eelkõige seintele jäänud tahmast. “Gaasilisi lenduvaid ühendeid mõnevõrra oli, mitte ülemäära, aga siiski oli,” tõi ta välja. Kuna ruumis oli vähe liikumist toimunud, siis oli mürgiste osakeste hulk õhus tema sõnul väike.

“Ruumi siseõhk ei ole hetkel ohtlik, aga kui hakatakse tegema koristustöid, peab jälgima seda, et seinapindadel olevat õhku ei keerutataks,” ütles ta ja lisas, et gaasimaski just kasutama ei pea, kuid respiraator võiks puhastustööde ajal ees olla.
Lisaks mürgistele ainetele on Assad Beigil teisigi muresid. Hoone omanikule on tal mitmeid etteheiteid, alates hallitusest ning lõpetades elektrisüsteemide ja kanalisatsiooniga.

Näiteks ütleb ta, et kaudselt on tulekahjus süüdi hoone omanik Margo Jäe. Nimelt olevat ta mitmel korral, alates juba 2007. aastast omanikule teatanud, et hoone elektrisüsteem ei ole korras ning omanik võiks ses suhtes midagi ette võtta.
Viimane kord oli kaks päeva enne tulekahju, 30. detsembril, kui härra Beigi Margo Jäele kahtlaste elektrisüsteemide asjus kirjutas. “Ta lihtsalt ei kuula,” ütleb rentnik.

Beigi kurdab, et Margo Jäe on teda korduvalt “terroriseerinud”, küsinud, millal restoran uuesti avatakse. “Ma ei saa aru, miks ta nii kiirustab?” Omanik omakorda ütleb, et ta pole restorani avamisest Beigiga juttu teinud, küll aga küsinud, millal ta ruumid üle annab.
Beigi ise pole remondiga enda sõnul sellepärast kiirustanud, et ravis oma haigust ja Mark White’i haigusi, viibis Inglismaal ja Rootsis uuringutel ning üritas mõõtmiste abil selgitada, mis haigusi põhjustas.

Beigi tunnistab, et omanikuga nad väga hästi läbi ei saa. Omanik ei hoolivat mürgistest osakestest põlenud ruumide õhus. Ühtlasi otsustas rentnik alates põlengust renti mitte enam maksta, sest omanik pole taganud tingimusi, mis lepingus kirjas.
Mis haigusega tegu, ei teadvat veel arstidki. Rootsi arstid tahtvat Assadi kuuks ajaks uuringutele jätta, kuid mees ütleb, et tal on siin äri ajada ning see ei tule kõne allagi. Nii kaua katsetab ta erinevaid tablette, mida arstid on välja kirjutanud ning mida on selle ajaga kogunenud kilekoti täis.

Igal juhul kinnitab Assad, et tahab restorani uuesti avada. Siiani pole avanud, sest enne tuleb see korda teha. Oma suureks õnnetuseks ei leidnud ta Eestist ühtegi firmat, kes oleks nõus olnud põlenud ruumide puhtuse garanteerima. Niisiis võttis ta ühendust Rootsi firmaga, kes kaasab puhastustöösse rootslastest ja hollandlastest spetsialiste. “Üks inimene käis sealt vaatamas ja ütles, et tegu on väga erilise ülesandega, pole nii lihtne.”

Õnnetu tulekahju

Hoone omanik Margo Jäe tunnistab samuti, et läbisaamine Assad Beigiga ei ole kõige parem. Tema huvides oleks, et hoone tühjalt ei seisaks, vaid teeniks raha. Nüüd ei ole juba alates aasta algusest rendiraha sellelt mehelt tulnud ning Jäele on jäänud mulje, et Beigi ei ole ruumide kordategemisest huvitatud. Aga käest ära ka ei taha ruume anda. Jäe sooviks ise ruumid remontida.

Kui Jäe oli neli kuud asjata üüriraha oodanud ja näinud, et remonti ei ole ruumides alustatud, otsustas ta üürilepingu aprilli lõpus ühepoolselt üles öelda. Põhjuseks üüri maksmata jätmine, tuleohutuseeskirjade eiramine ja hoone seisundi tahtlik rikkumine, sest üürnik ei ole lasknud remondiga alustada.

Beigi sellega nõus ei ole ning ei anna valdusi omanikule üle. Tema on igal juhul kindel, et lepingu lõpetamine ei olnud õige, et nende leping kehtib edasi ja omanik ei tohi sellepärast temalt raha küsida.
Jäe tunnistab päästeameti ekspertide otsust, mis ütleb, et tulekahju Island Bar’is sai alguse ventilatsioonisüsteemi elektrikilbist ning otsest tahtlust tule tekkimises ei tuvastatud. Sisimas aga kahtlustab, et kõik pole õige.
30. detsembril oli Beigi Jäega ühendust võtnud ning soovinud, et viimane rendihinna alla laseks. Jäe ei jõudnud sellele ettepanekule reageeridagi, kui saabus kiri, kus Beigi kurdab elektrisüsteemide kehva olukorra üle.

1. jaanuaril oli tulekahju. Tõsi, Beigi oli varemgi elektrisüsteemi üle kurtnud.
Kahtlust tekitab asjaolu, et ventilatsioonisüsteem, mille kilbist tuli alguse sai, ei olevat üldse kasutuses olnud. See oli suure saali võimas ventilatsioon, mis mõeldud aegadeks, mil restoranis võis veel suitsu teha.
“Assad väidab, et ta ei ole kordagi kahe aasta jooksul seda kasutanud. Järelikult ei saanud tuli sealt alata,” arutleb Jäe. “Kui ta kasutas ventilatsiooni-agregaati, siis ta ei oleks tohtinud seda ruumi laona kasutada.”

Päästeameti ekspert märkis samuti, et kasutusel olevates ruumides on rikutud tuleohutuse nõudeid ehk ventilatsioonikambris, kust tuli algas, ei oleks tohtinud kaupu hoida. Jäe teab tagantjärele, et seal hoiti lisaks toidukraamile ka värve, lahusteid ja muud kraami. Sellest andsid tunnistust kindlustuse kahjukäsitlejate fotod, mis tehtud päev pärast põlengut.
Peale selle viitab Jäe, et Beigi tegi maja kilbiruumist endale kontori. Ta andis rentnikule kilbiruumi võtmed, et kui köögis midagi juhtub, saaks vajadusel kaitsmed välja lükata. Veidi hiljem leidis ruumist kontorilaua, arvuti.

Ka Assad Beigi tunneb, et ekspertiisis ei ole kõik õige. Tema kahtlustab, et ekspert lasi end hoone omanikust mõjutada. Samuti toob ta välja, et Margo Jäe oli teadlik sellest, kuidas ja milliseid ruume Beigi kasutas, olles igakuiselt käinud elektrimõõdikuid märkimas. Ka ei ole Beigi sõnul lepingus kirjas, mis eesmärkidel tohib ruume kasutada.

Assad Beigi ründab vastu. Ta süüdistab omanikku “loomingulises raamatupidamises”, mis puudutab tema firmasid. Ta ütleb, et omanik on talle esitanud elektriarveid ka pärast jaanuari, ehkki elektrit ruumides ei kasutatud. Assad kahtlustab, et see pole esimene kord, mil talle on valesid arveid esitatud, ja kinnitab, et suudab seda tõestada. Jutt käib tema sõnul peale elektri veel vee ja tänavakoristuse eest maksmisest, kus tema firmadelt olevat rohkem raha küsitud, kui õiglane oleks.

Räägime rahast

Leping rentnikuga nägi ette tegutsemist kuni 2016. aastani. Pärast omanikupoolset rendilepingu ülesütlemist on mõlemad pooled kindlad, et õigus on nende poolel, ning võimalik, et asi jõuab peagi kohtusse. Hetkel teevad advokaadid oma tööd ning küsimuse all on üksjagu suured summad.

Kui kohus tunnistab lepingu ülesütlemise õigeks, tähendab see, et Beigi rikkus lepingu tingimusi ning peab seega tasuma leppetrahvi. Margo Jäe andmeil on leppetrahv päris soolane ning koos maksmata üüriga võib kõnealune summa ulatuda veerand miljoni kroonini.
Lisaks käis kohtutäitur Jäe andmeil arestimas restoranis olevat Assad Beigi või temaga seotud firmade vara. Seda mitte kõnealuse vaidluse raames, vaid varasemate võlausaldajate huvides.

Assad Beigil on kindlustusleping ERGO kindlustusega. ERGO kommunikatsioonijuht Anu Vahtra-Hellat rääkis, et põlenguga seotud menetlus on ikka veel pooleli. Aprilli lõpuks oli ERGO hüvitanud veerand miljoni krooni jagu kahjustatud interjööri ja inventari, kuid menetlus toppab kahjustatud kauba hüvitamise tõttu.

Assad Beigi soovib, et kindlustus ka põlenud kauba hüvitaks, kuid kindlustus soovib enne näha dokumente, mis tõendavad kauba koguseid ja hindu. Pabereid pole Beigi siiani näidanud. “Ma olin haige ja minu raamatupidaja polnud siin,” põhjendab ta.
Väljamakstud kindlustusrahad on väiksemad, kui rentnik soovis. Ühest küljest küsis ta summa, mille eest saanuks taastada kogu hoone koos inventariga ning oleks ülegi jäänud, kuid teisalt vähendati kindlustust tuleohutuseeskirjade eiramise pärast viiendiku võrra.

“Kui ta leiab, et tema ei ole tuleohutusnõuete eiramises süüdi, vaid see on omaniku põhjustatud, siis on alati võimalik nõuda see summa välja rendile andjalt,” märkis kommunikatsioonijuht.
Margo Jäe andmeil läheks ruumide remont maksma 700 000 krooni ringis. Jäe sooviks ruumid korda teha, kuid ei saa neile ligi, kuniks Beigi ei ole oma põlenud kraami sealt ära viinud. “Mida kauem edasi, seda kallimaks remont läheb,” tõdeb Jäe.

Assad kinnitab, et ka tema tahab ruume korda teha. Tema sõnul on remondi maksumus 1,2 miljonit ning ta loodab raha saada kindlustuselt.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 348 korda, sh täna 1)