1939. aastal valmis Saaremaa moodsaim kool (7)

1939. aastal valmis Saaremaa moodsaim kool

UUS, UHKE JA MOODNE: 1939. aastal oli Kuressaare algkoolimaja ainus Saaremaal, kus oli olemas duširuumiga spordisaal.

Pühapäeval, 27. augustil aastal 1939 avati päeval kell 4 Kuressaare linna uus algkoolimaja Garnisoni tänaval. Toimus aktus ja vaimulik õnnistamine.

Koolimaja ehitamise plaani oli Kuressaare linnas peetud mitu aastat, lapsevanemad olid küsimuse tõstatanud juba 1925. aastal, sest senine koolimaja oli niiske ja lastele sobimatu.

1934. aasta detsembris tegi linnavolikogu otsuse ehitada uus koolimaja. Ehitus kestis 1937. aasta jaanuarist 1939. aasta kevadeni. Hoone kavandi koostas omaaegne linnainsener Eerik Haamer. Kokku läks ehitus maksma 140 000 krooni. Uues koolimajas oli 8 klassiruumi, eriainete klassid, õpetajate toad, kantselei, võimla ühes duširuumiga, söögisaal, köök ja muud vajalikud ruumid. Kusjuures võimla oli Saaremaal ainuke omataoline – varustatud duširuumiga.

1939. aastal läks Garnisoni tänava koolimaja esimesse klassi ka üks väike tüdruk, kellest hiljem sai sama kooli õpetaja Ingrid Jõelaid.
Väikesele Ingridile ei olnud uus koolimaja päris uus, sest ta oli seda koos isaga enne esimest koolipäeva mitu korda vaatamas käinud. “Vaatasime ka duširuume ja isa ütles, et vaata, mis siin kõik on,” meenutab ta.

“Enne kooli oli vaja aga meil lahendata mitu muret, üks neist oli see, et olin vasakukäeline,” räägib Ingrid Jõelaid. “Ehkki isa suguvõsas oli vasakukäelisi teisigi, ei olnud ema sellega harjunud ja viis mind enne kooli arsti juurde, et saada informatsiooni.”

Arst, kelle juurde mindi, elas ja töötas Allika apteegi peal. Oli väga soliidne hallipäine, reserveeritud käitumisega härrasmees. “Tema oli lõpetanud Saksamaal ülikooli ja ütles, et proua, ärge tundke selle pärast muret, see võib olla temale väga kasulik.” Nimelt oli tohter ka ise vasakukäeline ning oli saanud ülikooli ajal duellil paremast käest haavata. Arstihärra öelnudki, et temal oleks jäänud ülikool lõpetamata, kui ta ei oleks osanud kasutada oma vasakut kätt.

Sellele vaatamata oli Ingridil just kirjutamine koolis alguses väga raske – tol ajal ei tohtinud ju vasaku käega kirjutada! “Mul oli terve kooliaeg väga vilets kiri,” ohkab Ingrid Jõelaid.
“Kui tuli 1. september 1939, elasime meie Kohtu tänavas, nagu tol ajal öeldi, Kaljo majas. Mul on meeles, kuidas ma ema käekõrval läksin kooli poole. Kui ma olin üle Humala tänava tulnud sinna suure puumaja ette, siis ma edasi ei saanud, sest mul oli nii õudselt halb, mul oli süda paha, mu pea käis ringi, ma lihtsalt värisesin,” meenutab Ingrid Jõelaid oma esimese koolipäeva hommikut.

Ema teinud küll ettepaneku koju tagasi minna, kuid tüdruk hinganud sügavalt sisse ja öelnud, et tal läks paremaks. “Eks üks põhjus kõikide asjade kõrval oli see, et mul ei olnud enne kooli sõbrannat, kellega koos minna. Meie majas olid poisid, kes olid minust suuremad ja juba käisid koolis.

Mul oli seljas tolleaegne koolivorm – helesinakas valgete nööpide, krae ja mansettidega kittel. Trepinurgas seisis üks samasuguses kitlis hästi valge peaga tüdruk ja oli äraoleva näoga. Kui selgus, et temagi läheb esimesse klassi, siis olingi endale pinginaabri leidnud! Ma ei tea, kus see tüdruk nüüd on, mis tast saanud on – tema nimi oli Õie Väär.”
Ingrid Jõelaidi esimesed kooliaastad olid heitlikud. Tunnistustelt saab aimu, kuidas vahetusid klassijuhatajad ja koolijuhid, igal aastal on kirjas uued nimed. Inimesed vahetusid, lisaks küüditamistele oli 1944 äraminekuaeg samamoodi, kui 1939 läksid ära balti-sakslased.

“Teadsin juba eelnevast külaskäigust kooli, et esimene klass on allkorrusel esimene. Meeles on ka see, et kõik klassid olid isevärvi. Esimene oli punakas, teine oli roheline ja kolmas kollane, või olid need vastupidi, seda ma enam ei mäleta, aga ma tean, et koridori tagapool oli klass, mis oli hallikas, ja see mulle üldse ei meeldinud. Enne seda oli üks klass lilla,” mäletab Ingrid Jõelaid, kes vaatab nüüdki, kui hästi see maja on ehitatud.

“Seesama 70-aastane põrand, mis on päevast päeva 2–3 vahetust õpilasi kandnud, see seisab,” tõdeb ta. Ka mäletab ta laekaunistust, suurt ülestõstetavat lava ja seda joogikraani seal paremal eesfuajees peegli nurga taga. Ja seda ilusat kätepesukausside rivi nikkelkraanidega. Ning trepp oli tohutu suur ja esinduslik, aukartust äratav.

“Seda treppi mööda käisin 20 aastat. Kõigepealt õppisin selles majas ise 11 aastat, siis oli aasta pedagoogilist klassi ja 1962–72 töötasin ma seal algkoolis, kui ma Saaremaale tagasi tulin, juba õpetajana. Mul ei ole üheski teises koolimajas, kus olen töötanud, sellist tunnet, nagu on selles koolimajas,” ütleb Ingrid Jõelaid.


GARNISONI TÄNAVA KOOLIMAJAS ON OLNUD:

1939. aastast 6-klassiline algkool
1945. aastast keskkool, töölisnoorte keskkool ja vene keskkool
1946. aastast haridusseminar
1961. aastast algkool
1978. aastast põhikool

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 148 korda, sh täna 1)