Kreeka metsapõlengud: kahe aastaga pole midagi õpitud

Kreeka metsapõlengud: kahe aastaga pole midagi õpitud

ÕÕVASTAV: Fotol on Rhodose metsatulekahjude jäljed aastal 2008.

Eelmisel ja sel nädalal Ateena ümbruses möllanud ulatuslikele metsatulekahjudele pandi küll piir ning seekord pääseti inimohvriteta. Rahvusvahelised keskkonnaorganisatsioonid juhivad aga tähelepanu sellele, et Kreeka valitsus pole 2007. aasta tulekahjudest, kus hukkus üle 70 inimese, paraku midagi õppinud.

Meedias levivad pildid, kus antiikmaailma üks uhkusi Ateena akropol kõrgub tulede valguses linna kohal, taamal olevatest mägedest paistab aga õudusttekitav tulekahjukuma.

Tuhanded kodutud

Selleaastane suurim Euroopa päästeoperatsioon sai alguse möödunud reedel Grammatiko külast, mis asub Ateenast 40 km kirdes. Just seal puhkes metsatulekahju, mis liikus mägedes kiiresti edasi. Kohati möllas tuli 40-kilomeetrisel alal.
Tulekustutamise tegi eriti raskeks tugev ja pidevalt suunda muutev tuul. Samuti see, et tuli levis nii asustatud kui ka asustamata piirkondades. Tulele saadi piir alles teisipäeval, kui tuul veidi vaibus.

Tuli hävitas kokku 30 000 hektarit metsa, oliivsalusid ja põllumajandusmaad. Seda on rohkem, kui sealkandis viimase 28 aasta jooksul kokku, vahendab Euroopa metsatulekahjude infoteenistus. “See tulekahju annab kindlasti löögi Ateena regiooni majanduskliimale,” märkis Maailma Looduse Fondi esindaja Liarikos. Metsa taastumine võtab ekspertide hinnangul aega mitu põlvkonda.

Olgugi et seekord pääseti Kreekas inimohvriteta, pidid tuhanded inimesed oma kodu jätma ning hävis 150 majapidamist. Inimesi evakueeriti kodudest, samuti pidid lahkuma nunnad kloostrist, haiged lastehaiglast ja vanurid vanadekodust.

Täielik organiseerimatus

Kuigi kreeklastel on Vahemeremaadest enim tulekustutuslennukeid, ei saadud siiski hakkama vaid oma jõududega. Appi tulid itaallased, prantslased ja türklased oma tulekustutuslennukite ja helikopteritega. Kokku oli aktsioonis 12 lennukit, 8 helikopterit, 660 tuletõrjujat, 500 sõdurit, lisaks vabatahtlikud. Paljud inimesed keeldusid evakueerumast ning asusid tuletõrjujatega külg külje kõrval tööle, võttes abiks riideesemed ja puuoksad, millega tuld materdada, ning üritades kustutamisel kaasa aidata kastmisvoolikutega.

Siiski on nii keskkonnaorganisatsioonide kui ka kohalike inimeste arvates tulekahju kustutamise organiseerimisel tegu pigem organiseerimatusega. Asi läks koguni nii hulluks, et väikeste linnade meerid hakkasid helistama kohalikesse televisioonijaamadesse ning palusid neile appi saata tuletõrjujaid.

“Me peame inimesed evakueerima, sest kustutuslennukeid ei saadeta,” selgitas Dionysuse linnapea.
Selline käitumine on meedia hinnangul sarnane 2007. aasta juhtumiga. See, et 2007. aastast ei ole midagi õpitud, kumab läbi nii Kreeka kui ka rahvusvahelisest meediast. Märgitakse, et tulekustutustöödega jäädi hiljaks vaid kaks tundi. See oli aga piisav selleks, et järgnevalt tuli tulega võidelda viis päeva.

Õnneks suudeti tulele piir panna enne, kui see oleks jõudnud pealinn Ateenasse. Siiski kutsuti juba esmaspäeval valjuhääldite kaudu inimesi Ateena eeslinnas Agios Stefanoses jätma oma kodusid ja evakueeruma.

Valitsus kukkumise äärel

“Organiseerimatus, ükskõiksus, kriminaalne hoolimatus,” võis lugeda kohalike lehtede pealkirjadest päev pärast tulekahjule piiri panemist.
“Kui Atticas toimunu on parim, mida see valitsus sai teha, siis peaksime selle valitsuse kiiremas korras välja vahetama,” märkis liberaalse ajalehe Ethnos toimetaja.

Konservatiividest koosnev Kreeka valitsus eesotsas juba varem mitmesse skandaali sattunud peaministri Costas Karamanlisega eitab aga organiseerimatust ning märgib, et põlenguala paisus nii suureks, kuna pidevalt puhus tugev tuul.
Siiski arvatakse, et märtsikuus, kui parlament on valinud uue presidendi, võib ta välja kuulutada erakorralised valimised.
Seni peab valitsus plaani ning on lubanud kodu kaotanud või ükskõik mis moel tules kannatada saanud inimestele kahju kompenseerida.

Pole midagi õpitud

Maailma Looduse Fondi hinnangul on Kreeka valmisolek maastikutulekahjudeks kehvapoolne. 2007. aasta 10-päevasest inimohvritega lõppenud tulekahjust ei ole nende sõnul suurt midagi õpitud, ning see, millal nüüdseks lõppenud tulekahju võinuks puhkeda, oli vaid aja küsimus.

Ekspertide hinnangul on kreeklastel küll väga head süsteemid tulekustutamiseks, kuid vajaka jääb nendega töötavate inimeste oskusteabest ning samuti teadmistest, kuidas ennetada metsapõlenguid.
Kuigi Kreeka tulekahjude põhjustajateks peetakse peamiselt suvekuude kõrget temperatuuri, põuda ja pikselööke, siis Maailma Looduse Fondi hinnangul on sääraste põhjuste tõenäosus vaid 4 protsenti.

Enamasti on mängus siiski inimkäsi – see tähendab näiteks suitsukoni või metsa jäetud klaasikildu, mis koondab endas päikesekiired ja süütab kuiva rohu.
Eelmise suurtulekahju puhul arvati Kreeka meedias üsna tihti, et paljudel juhtudel on tulekahjude põhjustajateks maadearendajad. Nüüdse tulekahju tekkepõhjust ei ole veel avalikustatud, kuid palju spekuleeritakse just inimtegevusest tulenevate põhjuste üle.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 66 korda, sh täna 1)