Käsimüügiravim poeletil soodustab vaba konkurentsi

Käsimüügiravim poeletil soodustab vaba konkurentsi

 

Konkurentsiseaduse alusel on konkurentsiametil õigus analüüsida konkurentsiolukorda, anda selle parandamiseks soovitusi ning teha ettepanekuid õigusaktide muutmiseks või vastuvõtmiseks.

Analüüsides ravimiturgu, leidis amet, et leebem kord teatud käsimüügiravimite turustamisel elavdaks konkurentsi ning avaldaks positiivset mõju nii ravimite hinnatasemele kui ka kättesaadavusele.

Liiga karmid piirangud

Konkurentsiamet on teinud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku konkurentsiolukorra parandamiseks käsimüügiravimite turustamisel lõpptarbijatele. Antud juhul on muudatuse eesmärgile ja mõjudele lähenetud eelkõige konkurentsi põhimõtteid silmas pidades. Kindlasti ei arva me, et põhjalik ravimite müügi reguleerimine on põhjendamatu. Oleme siiski veendunud, et arvestades vabast konkurentsist tulenevat hüve lõpptarbijale ning vastava praktika toimimist Põhjamaades, väärib ettepanek tõsist kaalumist.

Konkurentsiameti hinnangul on praegu kehtivad piirangud käsimüügiravimite turustamisel liialt karmid ja vaba konkurentsi takistavad. Eesti ravimiturgu iseloomustab hulgi- ja jaemüügi tasandite ulatuslik omavaheline seotus. Ravimite hulgimüük on koondunud peamiselt kahe suurema hulgimüüja kätte ning kaubaturule on iseloomulik, et põhiliselt varustavad hulgimüüjad nendega samasse kontserni kuuluvaid või koostöökokkuleppe kaudu seotud apteeke ise. Praktika näitab, et koostöökokkulepete sõlmimise järgselt ostab apteek ligikaudu 90% ravimitest koostööpartnerist hulgimüüjalt.

Ravimid poodidesse müüki

Sellise pudelikaelaefekti vähendamiseks teeb amet ettepaneku kaotada piirang, mis välistab teatud käsimüügiravimite müügi mujal kui apteekides. Lihtsamalt öeldes võiks tarbijal edaspidi olla võimalus osta teatud levinumaid retseptita ravimeid näiteks kauplusest. Loomulikult tähendaks see suuri ümberkorraldusi ravimituru regulatsioonis ning arvestades ravimi võimalikku ohtlikku mõju inimese organismile on põhjalikult vaja läbi mõelda vajalikud meetmed. Sealhulgas on vaja sätestada täpsed nõuded ostjat nõustava töötaja kvalifikatsioonile.

Arvestades olukorda, kus käsimüügiravimid on avatud riiulitega apteekides vabalt saadaval ning neid on võimalik osta ilma igasuguse apteekripoolse nõustamiseta, on raske leida põhjust, miks peaks nende müügiõigus kuuluma vaid apteegiteenuse tegevusluba omavatele ettevõtjatele. Konkurentsiamet leiab, et arvestades tegelikku müügipraktikat on piirangud käsimüügiravimite osas ebaproportsionaalselt kõrged.

Vastutus ravimi kasutajale endale

Olenemata sellest, kas käsimüügiravimeid väljastab apteek või väljastaks mõni teine müügikoht, langeb vastutus kasutamise osas ikkagi kasutajale endale. Samas peab tarbijale olema tagatud võimalus saada enne ostu sooritamist vajalikku nõustamist.

Võrreldes meie olukorda naabritega, on siinne pilt erinev. Soomes, Rootsis, Norras ja Taanis on käsimüügiravimite turustamisel Eestiga võrreldes tunduvalt mitmekesisemad võimalused: retseptita ravimeid müüakse eraldi lettides toidupoodides, postkontorites, spetsialiseerunud ravimite poodides või ainult käsimüügiravimeid müüvates apteekides.

Konkurentsiameti ettepanekule lisaks vajab põhjalikku analüüsi küsimus, milliste käsimüügiravimite müük mujal kui apteekides ei kujuta ohtu inimese tervisele rohkem kui praegune müügipraktika. Selles aga, et piirangute vähendamine parandaks antud juhul konkurentsi, pole kahtlust.

Märt Ots
konkurentsiameti peadirektor


KOMMENTAAR

Juhan Nemvalts, arst, Kuressaare abilinnapea:
“Linnas vaevalt seda probleemi tekib, sest apteeke on ju mitmeid. Pigem on see ikka maapiirkondade probleem. Milline on nende müüjate kompetents, kuidas neid koolitatakse ja milliseks kujuneb nende vastutus ostjate ees. Selliseid ravimeid ju on, mida võiks müüa, aga kui vaadata arsti pilguga, siis ma nügiksin selle nimekirja ikka nii lühikeseks, et see ei anna niikuinii mitte midagi.

Valuvaigisteid on ju ka mitut liike ja kõik ei sobi alati näiteks kõhuvalu leevendama, sest ei või ju kõhuvalu ravida nende ravimitega, mis magu ärritavad. Olen kogenud, et inimesed on suhteliselt harimatud ravimite kasutamise osas.

Ravimite käsimüük peab jääma apteekrite pärusmaaks. Kui neid igas poes müüma hakatakse, jääb apteeke vähemaks, sest nende tulud vähenevad. Kui räägitakse sellest, et konkurentsi tihenedes hinnad langevad, siis kallid ravimid on ikka enamikus retseptiravimid. Igal rohul ja selle tarvitamise vajadusel on oma lugu ja apteeker on ikkagi see, kes oskab selles maailmas orienteeruda.

Igal inimesel võib ju apteegist ostetud peavalutablett kodus olla. Kui hädad suuremaks lähevad, leiab ikka kedagi, kes rohu järele läheb. Ja ka telefoni teel saab meedikutelt nõu küsida.”

Lea Pool, Saare maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiu- osakonna juhataja asetäitja:
“Mina ei saa üldse aru, mis mõtet sellel poodides ravimimüügil on, apteegid peavad ju niikuinii alles jääma. Kui sellega loodetakse hindade langemist, siis selline mõtteviis on minu meelest naiivne. Hinnad jäävad täpselt selliseks, nagu praegu on – justkui kauplused ei oskaks hinda küsida.

Loomulikult on ravimitel ja ravimitel vahe ja näiteks toidulisandeid võib igas poes müügis olla. Ka igasugu hügieenitarbed, neid ju osaliselt poodides juba müüaksegi. Ravimeid, mida võetakse mingi näidustuse puhul ja mida on meedikud soovitanud kasutada, ei peaks poodides müüdama. Apteek vastutab selle eest, mida ta müüb, ja inimene saab sealt ka vajadusel konsultatsiooni. Et müüjad saata koolitusele – no saagu kõigepealt oma kaupade müümisega hakkama, ammuks siis veel meedikuks hakkamisega! Ja kui kaugele siis ravimimüügiga saab minna? On ju veel tanklad ja ajalehekioskid…

Mina olen seisukohal, et need, mis on ravimid ja mõjutavad mistahes viisil inimeste tervist, jäägu ikka apteekide pärusmaaks. Inimesel on alati õigus saada ravimite puhul asjatundlikku nõustamist ja ma arvan, et kõik kauplused seda pakkuda ei suuda.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 52 korda, sh täna 1)