Tiina Süld: Kui palju lugeda, hakkab mõte lendama

Tiina Süld: Kui palju lugeda, hakkab mõte lendama

 

Kaali raamatukoguhoidja Tiina Süld ütleb, et eelmisel nädalal oli tema jaoks väga positiivne sündmus – perekond Liik Kaalist kinkis raamatukogule kauaigatsetud teose – omakandimehe Aleksander Antsoni “Berliini olümpiamängud 1936”. “Ülimad tänud sellele perele, et nad selle raamatu loovutasid, see on raamatukogu ajaloo jaoks hindamatu väärtusega. See oli nii armas,” rõõmustab 18-aastase staažiga raamatukogutöötaja.

31. augustil möödus Pihtla vallas sündinud kirjaniku ja spordimehe Aleksander Antsoni sünnist 110 aastat ning selleks puhuks on Kaali raamatukogus avatud näitus.

Sündinud raamatukoguhoidjaks

Nagu juba mainitud, on Tallinnas sündinud, kuid väiksena vanematega koos Saaremaale elama asunud Tiina raamatukogus nüüdseks töötanud 18 aastat. “Ema töötas mul raamatukogus 28 aastat, meil on selline järjepidevus,” muigab ta, lisades, et isa oli neil peres see, kes oskas hästi ilusasti joonistada ja raamatunäituste pealkirju tehti seega kodus üheskoos.

“Mina olin kogu aeg seal juures ja küllap ma siis vist sellesse töösse armusin. Isegi ei mäleta, et mul oleks teisi valikuid mõttes olnud,” räägib Tiina. “Raamatud olid meil peres nii tähtsad ja see tundus selline tänuväärne ja mõnus töö. Ma ei ole siiamaani kahetsenud,” nendib ta. “Ema Mare (Marandi – toim) elab siiamaani hästi aktiivselt mu tööle kaasa. Tema jõuab uued raamatud kõik läbi lugeda ja siis oskab ka soovitada oma põlvkonnale.”

Tiinal endal on kaks last: 23-aastane poeg Hardi ja 21-aastane tütar Laura. Küsimusele, kas tema tütrest ka ema ameti jätkaja saab, vastab Tiina, et Laurat huvitavad teised asjad. Tema õpib Tallinnas pangandust.
Tiina enda arust on raamatukoguhoidja töö 99,9 % väga positiivne. Negatiivne on vaid see, kui raamat tuuakse tagasi rikutuna või on hoopis kaduma läinud. Õnneks seda viimasel ajal enam nii palju ei juhtu. “Tegelikult lapsed olid ju need, kes peamiselt lõhkusid, aga need uued raamatud, need on ju nii ilusad,” peab Tiina üheks põhjuseks, miks raamatute lõhkumist on vähemaks jäänud.

Kui veel lastest rääkida, siis ütleb Tiina, et on neid lapsi, kes loevad palju, ning on ka neid, kes üldse ei loe. “Ka seminaridel mõtleme, et mida teha, et laps lugema saada,” sõnab ta, meenutades, et kui tema sai omal ajal koos vennaga riielda sellepärast, et nad uneajast lugesid, siis nüüd riieldakse lastega sellepärast, et nood ei loe. “Raamat on see, mis õpetab õigekirja, ja kui palju lugeda, hakkab ju mõte ka lendama. Aga eks kindlasti mingi nipp on olemas, tuleb see vaid leida,” mõtiskleb ta.

Raamatukogu kui suhtlemise koht

Tiina ütleb, et raamatukoguhoidja töö nüüd pelgalt laenutamine küll ei ole. “Eks kogu ole suhtlemise koht. Paljud tulevad ja räägivad oma muredest ja eluseikadest.”

Igas kuus toimuvad raamatukogutöötajatele seminarid, kus jagatakse lisaks põhitööle teadmisi igalt elualalt. “Nõu ei julge ma inimesele küll anda, aga saab raamatuid soovitada. Kui mõni on omadega päris puntras ja tundub, et elu on kole, siis olen soovitanud Sinisuka valget sarja, mis räägib islamimaade naiste elust. Ja siis nad saavad aru, et mujal on ikka palju-palju raskem.”

Oma lemmikraamatute kohta ütleb Tiina, et need on muutunud koos ajaga. Kooli ajal armastas ta Hemingwayd ja Remarque´i, nüüd kisub aga pigem rohkem ulme poole. Naistekaid Tiina lugeda ei viitsi, kuid ütleb, et eks raamatutega on ikka nii, et maitse üle ei vaielda. Viimasel ajal on Tiina läbi lugenud Tuule Linnu “Pööratud kuu” ning ühe oma lemmikutest Andrus Kivirähki “Mees, kes teadis ussisõnu”, mis tal lausa peas on. “Ma olen seda nii palju sirvinud, nähtavasti meie huumorisoon kattub.” Tiina sõnab, et üldiselt püüab ta palju lugeda, aga kõike siiski ei jõua.

Oma lugejate eelistustest rääkides mainib ta, et mehed tahavad põnevikke, naised aga rohkem eesti kirjandust ja Varraku ajaviiteromaane; hästi palju laenutatakse käsiraamatuid. “Olen selle üle päris õnnelik, et olen suutnud just sellise käsiraamatute fondi muretseda. Laenutatakse raamatuid ehitusest, noored pereemad kiidavad kokaraamatuid, ka kodukujundus, feng shui lähevad hästi peale. Samuti igasugused aiandusraamatud, inimesed on hakanud hästi palju oma aedade ja kodudega tegelema.

Hästi tahetavad on ajakirjad ja ajalehed, kuna inimesed ei jõua tänapäeval neid ise enam nii palju tellida. Seetõttu on raamatukogu roll Tiina arvates suurenenud. “Kui vahepeal oli see probleem, et inimesed ei jaksanud raamatuid osta, siis nüüd ei jaksa nad isegi ajalehte tellida.”

Pihtla vallavalitsuse toetuse kohta jätkub Tiinal vaid häid sõnu. “Kui on mingi probleem või midagi katki, leitakse alati võimalus. Vahel vallavanem astub läbi ja küsib, kuidas läheb. Siis on päev rõõmus, et huvi tuntakse,” kiidab ta.
3-toaline korter hakkab aga paraku raamatukogu jaoks, kus 2009. aasta 1. jaanuari seisuga oli eksemplare 9544 ja lugejaid üle 200, veidi väikseks jääma, kuigi Tiina kinnitab, et saab hakkama.

Naine kiidab ka koostööd Pihtla valla teiste raamatukogude, Sandla ja Pihtlaga. Tulevikus on plaanis näiteks Pihtlas kirjanikega kohtumisõhtuid korraldada.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 161 korda, sh täna 1)