Kõinastu saare ajalugu jõuab raamatukaante vahele

Läänemaal Ristil elav ja Kõinastus suvekodu omav Matsi-Jaani perenaine Mari-Liis Pae koostab raamatut kõinlaste mälestustest.

Pae sõnul on ta läbi lugenud enamiku väikesaartest kirjutatud raamatuid ning teab, millist ise koostada tahab. Mälestusi, mis raamatusse lähevad, on Mari-Liis Pae kogunud nii vanadelt kui ka noorematelt kõinlastelt.

“Igaühel meist on ju oma esimene mälestus saarest või saarel olemisest. See ongi see ehe ilus mälestus,” ütles Pae. “Tähtis on, et võimalikult palju lugusid säiliks ega ununeks. Tänased kõige vanemad kõinlased mäletavad ju üle-eelmisel sajandil sündinud inimesi, nende tõekspidamisi, eluviisi, õpetusi. See on suur varandus ja väärtus ühteaegu,” rõhutas ta.

Kõinlaste lugusid aktiivselt üles kirjutanud ja pildistanud on Pae juba aastajagu ning nüüd jääb tema sõnul kõige viimaseks tööks selle kõige tervikuks sidumine. “Raamatu põhjaks on mu vanaisa Ülo Kivihalli ja vanavanaonu Mihkel Kivihalli kogutud Kõinastu saare ajalugu. Seda oma küla lugu, meie põlispärandit tuleb hoida ja edasi viia põlvest põlve. Seal on meretaguse saare elu ja lugu aastast 1592 Taani hindamisraamatu järgi.

Veelgi varasemast on väike meenutus haldjateajast ja Kõinastu vanast hiietammikust,” tutvustas naine raamatu sisu. “Samas ei ole mul veel pildimaterjali ilusast sügisest saarel. Tahaksin kollaste-punaste lehtede mängu jäädvustada nii fotoaparaadi kui ka kirjasulega,” lausus ta, lisades, et loodab selleks aega leida septembri lõpupoole.

“Ma tahan, et raamat tuleks huvitav, lõbus ja tore lugejale, lehitsejale ja vaatajale. Üritan lisada pilte nii vanemast kui ka uuemast ajast. Samas püüan vältida liigset kuiva ajalugu,” ütles Mari-Liis Pae, täpsustades, et ideaalvariandis tahaks oma raamatut käes hoida juba novembris-detsembris.

Raamatuidee sai alguse, kui Mari-Liis Pae eelmisel suvel lastega Kõinastus elas ning tundis, et see saar on talle väga armas ja kallis. “Hinges on alati rahu, kui saarele
jõuan. Ju see paik siis ongi mu hingerahule koduks,” rääkis naine, kes ise on saarel käinud kolmandast eluaastast saadik. Ta lisas, et viimane suurem elamus oli möödunud nädalavahetusel Kõinastus muinastulede öös osalemine.

“Need inimesed, kes ei pidanud paljuks ühel ilusal suvisel õhtul mere ääres tuld teha ning mõelda meie riigile ja merele ja meie rahva püsima jäämisele, tahaks neid kõiki tänada kogu südamest. Oli tohutu suur rõõm näha oma väikese Kõinastu rannal eemalt üle merelahe paistmas palju lõkketulesid. See energia, mis jäi sellest pimedast ööst ja lõkketule valgusest ja soojusest, see kiirgab ja kestab veel kaua minu sees,” rääkis Pae.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 47 korda, sh täna 1)