Pihtlas alustas tööd Eesti esimene siiakasvandus (2)

Pihtlas alustas tööd Eesti esimene siiakasvandus

KAPRIISNE KALA: Valeri Tootsman ütleb, et kui vikerforell on nagu kodusiga, kes juba kaugelt jookseb juurde ja küsib süüa ning tahab sügamist, siis siig on metsikum.

Vähikasvatusettevõte OÜ Veteko rajas Pihtlasse Eesti esimese kaubakala tootva siiakasvanduse, mille toodang hakkab minema nii kohalikule tarbijale kui ka välismaale.

Valminud on noorkalade kasvatamiseks projekteeritud kolm viilhalli. Kaubakala kasvatamiseks mõeldud hoone ootab alles investeeringut.
“Forelli tuleb meile igalt poolt, siig on aga merest kadunud ja et seda turuosa täita, otsustasime minna oma teed,” ütles Veteko osanik Valeri Tootsman, kelle sõnul võimaldab tühi turg vähemalt esialgu vältida hinnasõdu ja muud kemplemist konkurentidega.

Sisetingimustes tegutsev siiakasvandus on võimeline aastas tootma vähemalt 200 tonni kala, esimesed siiad jõuavad tarbijateni loodetavasti jõuludeks.
“Kindlasti saavad huvi korral varustatud kohalikud poed, aga meil on ka välismaal kindel partner, kes on valmis vastu võtma kogu meie toodangu,” kinnitas Tootsman, kelle sõnul hakkab siig vähemalt esialgu kauplustes rohkem maksma kui forell.

Valeri Tootsman rääkis, et tema teada on Eestis siiga seni kasvatatud vaid asustusmaterjaliks, mitte kaubakalaks. Välistingimustes kasvatatakse siiga Soomes, teadaolevalt ka Poolas tegeletakse siia kasvatamisega. “Siig on tunduvalt kapriissem kala kui forell, temaga ei viitsita mässata,” põhjendas Tootsman. “Kui vikerforell on nagu kodusiga, kes juba kaugelt jookseb juurde ja küsib süüa ning tahab sügamist, siis siig on metsikum, sest teda ei ole inimene kuigi kaua kasvatanud.”
Tootsmani sõnul on siig üldiselt tuntud vaid põhjapoolsetes maades. “Prantslane võib-olla krimpsutab siia peale nina nagu meie konna puhul,” muigas ta.

Valeri Tootsman rääkis, et mõte rajada siiakasvandus tekkis 2006. aastal, 2007. aastal leiti Norra messilt projekteerija ja ehitus läks lahti möödunud aastal. Investeeringu täpset suurust ei soovinud Tootsman avaldada, kuid märkis, et PRIA-st toetuseks saadud enam kui 7 miljonile kroonile pidi ettevõte ise tublisti rohkem kui poole juurde lisama.

Pihtla kasvanduse siiamari pärineb Soomest, haudumine ja kasvamine toimub aga juba kohapeal. Eelnevalt kaalus Veteko ka forelli ja paalia kasvatamist, kuid otsustati siiski panustada vaid siiale. “Väga raske on ühes kitsas ruumis kasvatada mitut erinevat kala, eriti kui nad nõuavad kasvamiseks erineva temperatuuriga vett,” põhjendas Tootsman.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 333 korda, sh täna 1)