Saarte Liinid hoiavad sadamates uuenduskurssi

Saarte Liinid hoiavad sadamates uuenduskurssi

RIIGIPEA ABRUKA MEREVÄRAVAIS: Abruka sadamas tehtavast andis augusti keskpaigas esmase ülevaate president Toomas Hendrik Ilvesele ja Evelyn Ilvesele saarevaht Rein Lember (paremal).

Viisteist aastat tagasi 1. oktoobril tööd alustanud AS Saarte Liinid loodi regionaal-sete sadamate haldamiseks ja arendamiseks. Aeg on näidanud, et tollane otsus oli igati õige. Sadamate rekonstrueerimine, renoveerimine, uute kaide rajamine, akvatooriumide ja faarvaatrite süvendamine – kõik see räägib selget keelt selle sammu vajalikkusest.

Kuigi Saarte Liinide peakontor asub Kuressaares, võib viies maakonnas tegutsevat firmat julgelt maaettevõtteks nimetada. Saarte Liinide hallatavast 15 sadamast (asuvad Saare, Hiiu, Lääne, Tartu ja Pärnu maakonnas) teenindavad 12 parvlaevu – Kuivastu, Virtsu, Heltermaa, Rohuküla, Sviby, Sõru, Triigi, Kihnu, Munalaid, Manilaid, Piirissaare ja Laaksaare.

Väiksemaid väikesaartega ühendust pidavaid liinilaevu teenindavad Roomassaare, Ringsu (Ruhnu) ja Abruka sadam. Kaubalaevade lossimine ja laadimine käib põhiliselt Roomassaare, Rohuküla, Heltermaa ja Virtsu sadamas. Jaht- ja väikelaevad saavad randuda Roomassaare, Ruhnu, Kihnu, Virtsu, Triigi, Munalaiu ja Sviby sadamas. Peatselt saavad jahtlaevade kai ka Kuivastu, Heltermaa ja Abruka sadam.

Tänavune aasta on Saarte Liinide jaoks eriline mitte üksnes selle poolest, et sügisel täitub viisteist aastat firma loomisest, vaid ennekõike seetõttu, et paljudes sadamates on ette võetud suuremahulised rekonstrueerimis- ja ehitustööd.
Euroopa Liidu struktuurifondidest eraldatakse 2007.–2013. aasta transpordiinvesteeringute kava kohaselt meie sadamate uuendamiseks toetust kokku 503,05 miljonit krooni.

Ühtekuuluvusfond rahastab Kuivastu, Virtsu, Heltermaa ja Rohuküla sadama rekonstrueerimist. Nelja sadama uuendamise eeldatav kogumaksumus on 480 miljonit krooni. Sellest kuue protsendi ulatuses tuleb ettevõtjal endal kukrut kergendada. Regionaalarengu fondi toetusel (28,050 miljonit krooni) rekonstrueeritakse Piirissaare ja Laaksaare sadam, kus ehitustööde kogumaksumuseks 33 miljonit krooni. Sama fond toetab ehitustöid veel Munalaiu, Manilaiu ja Kihnu sadamas, kus projekti kogumaksumus on 28 miljonit krooni.

Tööd käivad täie auruga

Kuivastust mandrile või Virtsust Muhusse sõitnud reisijad on näinud, kui laiaulatuslikud tööd mõlemas sadamas käivad. “Kuivastus ja Virtsus me tuleval aastal lõpetame. Kuivastus rekonstrueeritakse esimene ja kolmas kai ning laiendatakse autode ooteala. Selle aasta novembris saab valmis ka Piirissaare sadam, Laaksaares me tööd juba lõpetasime. 2010 ja 2011 teeme töid Pärnu maakonna sadamates – Kihnus, Munalaiul ja Manilaiul.

Virtsus jätkub kai nr 8 ehitamine, esimese kai ja sadamaterminali rekonstrueerimine ja autode ooteala laiendamine. Rekonstrueeritakse veel Heltermaa ja Rohuküla sadam ning Abruka sadam,” rääkis AS-i Saarte Liinid juhatuse esimees Ants Tammleht.
Uuenduskuuri läbivatest sadamatest on Abruka erand, kuna Saarte Liinid rekonstrueerivad seda oma vahenditest. Küll saadi väikesadamate programmist 2,1 miljonit krooni toetust Abruka väikelaevade sadama rajamiseks.

Omafinantseeringuteks on Saarte Liinid raha laenanud ja selle tagasimaksmisega raskusi pole.
“Peipsi-ääre sadamate omafinantseeringuiks eraldas meile raha riik. Pärnu kandi sadamate ehitamiseks meil aga omafinantseeringut tarvis ei olnudki,” selgitas Tammleht.
Järgmise aasta jaanipäeval saavad jahid randuda Kuivastu sadamas väikelaevade kai ääres.
“Muhu väina regati ühe etapi finiš on tuleval aastal Kuivastus. Samaks regatiks peab valmis saama ka Heltermaa väikelaevade sadam,” teavitas Tammleht.

Nõnda siis saavad Muhu ja Hiiumaa parvlaevade sadamad ka jahtide ja väikelaevade kai. Seda ikka selleks, et turistid saari rohkem külastaksid.
Saarte Liinide juhatuse esimehe sõnul läheb igal pool ehitustöö normaalselt, välja arvatud objektid, kus tegutseb Facio Ehitus. “Facio võitis hanked nii Virtsu kui ka Kuivastu ootealade tegemiseks ja neis paigus on mahajäämus,” tegi sellest rääkimine Ants Tammlehe pisut murelikuks.

Liiklus ehitamist ei sega ja vastupidi

Rekonstrueerimis- ja ehitustööd on sadamates nii korraldatud, et need liiklust ei segaks. “Nii laevakompanii kui ka reisijate mõistev suhtumine on seda võimaldanud. Liikluskoridorid on küll kitsad, aga reisijad mõistavad meie olukorda ja me teeme seda ju parema tuleviku nimel,” konstateeris Ants Tammleht.

Kihnu sadama kaid on korda tehtud, aga saarel ootab järge reisijateterminali ehitus. Ruhnu sadam on korras. Abrukal ja Piirissaares tööd jätkuvad. Sviby sadamasse kerkib ka uus reisijateterminal.

Kõikide väikesaarte sadamaid Saarte Liinid veel ei halda

Ajakirjanduses on juttu olnud ka Vilsandi mereteest – Papissaare ja Vikati sadama andmisest Saarte Liinide omandusse.
“Poliitika on küll praegu niisugune, et sadamad, mille kaudu toimub ühenduse pidamine väikesaartega, peaksid kuuluma Saarte Liinidele. Kihelkonna vald tegi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile sellekohase taotluse. Papissaare sadam on aga eraomanduses ja riik ei ole nõus maksma neid miljoneid, mida omanikud tahavad. Riik ei ole nii jõukas, et seda sadamat osta ja teist samapalju investeerida selle kordategemiseks,” märkis Tammleht.

Saarte Liinide juhatuse liikmed annavad endale aru, et nii suurt toetust, nagu sadamate rekonstrueerimiseks Euroopa Liidust saadi, lähitulevikus enam ei saa.
“Suured tööd tuleb praegu ära teha ja mõelda, kuidas edasi minna. Sadamad nõuavad ju pidevalt hoolitsemist, pisemaid ja suuremaid remonte,” arutles Ants Tammleht.

Reisijate arv on tänavu vähenenud

Lõppema hakkaval turismihooajal saari enam niipalju ei külastatud kui eelmistel aastatel. Majandussurutis!? Reisijate arv mõjutab aga kuigipalju ka Saarte Liinide majandustulemust.
“Reisijate arvu pealt laekub meile Väinamere Liinidelt sadamatasu. 1. augusti seisuga oli reisijate arv mullusega miinuses 110 000. Sõidukeid oli vähem 32 965. Üldse teenindame kaheksat parvlaevaliini. Laevakompanii haldab neist Kuivastu– Virtsu, Heltermaa–Rohuküla ja Sõru–Triigi liini. Kihnu Veeteed haldab Kihnu–Pärnu, Kihnu–Munalaiu ja Sviby–Rohuküla ning Munalaiu–Manilaiu liini, lisaks veel Piirissaare–Laaksaare liini,” loetles Ants Tammleht.

Kaubavedu on samuti tagasi läinud. Kui möödunud aastal veeti 1. augusti seisuga meie sadamate kaudu 338 000 tonni kaupa, siis sel aastal vaid 270 000 tonni.
Kõigest hoolimata ei ole kasum eriti vähenenud, sest ettevõte on suutnud kulusid kokku tõmmata. Kui 2008. aastal oli kasumi suurus 1. augusti seisuga 6,2 miljonit krooni, siis tänavu kujunes selleks näitajaks 5,4 miljonit krooni. Kasumit teenib firmale ka süvendaja Watermaster, millega peale oma sadamates tehtava tehakse ka teenustöid. Watermaster on mütanud mitmes Saare-, Muhu- ja mandrimaa sadamas. Praegu töötab see mobiilne riistapuu Lõmala rannas.

“See on üks tarbline riist Eestimaal. Meie oma on ainukene. Selle saab panna treilerile ja vedada ühest kohast teise. Natuke suurem süvendaja on Pärnu sadamal, aga seda saab transportida ainult vett mööda,” andis Tammleht teada.
Oktoobris saab AS Saarte Liinid 15 aastat vanaks. Poisikeseeas ettevõte on näidanud, et oskab juba mehetegusid teha. Saaremaal ja Hiiumaal ja tervikuna Eestimaal on sellist firmat vaja.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 73 korda, sh täna 1)