Teadlased ei söanda Põduste jõge katkuvabaks kuulutada

Sel suvel Põduste jões vähikatku olemasolu uurinud spetsialistide sõnul ei saa veel üheselt väita, et katk on jõest kadunud.

“Katkuprobleem ei ole veel päris selge,” ütles Oma Saarele Eesti maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi ihtüoloog Margo Hurt.
Uurijaid teeb murelikuks asjaolu, et juunis Põduste jõkke pandud sumbas surid augustis kõik kolm vähki. Põduste jõega ühenduses olevas Laugi peakraavis seevastu jäid kõik katsealused vähid ellu.

Praeguseks ei ole uurijad vähkide surma põhjust veel välja selgitanud, kuna Eestis puuduvad selleks tehnilised võimalused. “See ei ole nii lihtne, vaid eeldab kokkuleppeid teiste instituutidega, ega sellist teenust otseselt ei pakuta,” selgitas Hurt.

Ihtüoloogi sõnul võinuks positiivse tulemuse korral suure tõenäosusega väita, et katk on jõest kadunud. “Plaan oli selline, et kui katk on kadunud, siis anname soovituse Põduste jõgi uuesti vähkidega asustada, aga praegu on vara öelda, kas me anname selle soovituse või mitte,” rääkis Hurt, kelle sõnul on keskkonnaministeeriumi tellitud Põduste jõe vähikatku-uuring alles pooleli.

Seni katkust puhas olnud Eesti suuremas jõevähipiirkonnas Saaremaal avastati vähikatk 2007. aasta kevadel Põduste jões. Kaks aastat oli vähipüük Saare maakonnas keelatud. Sel aastal keeld tühistati, kuid Põduste jõel ja Laugi peakraavis, kus katk hävitas pea kogu populatsiooni, on püügikeeld endiselt jõus.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 korda, sh täna 1)