Arendajad pelgavad Tahula farmi hukutavat mõju Kuressaare linna laienemisele (9)

Turismi- ja kinnisvaraarendajad pelgavad, et Tahula farmi laiendamine võib hakata takistama Kuressaare linna arenemist Tahula suunas ning tõmmata kriipsu peale piirkonda kavandatud elamuehitusplaanidele.

“Mind hämmastab see kooslus, kus ühelt poolt tahetakse arendada elamuehitust ja turismindust ja teisest küljest põllumajandust,” ütles Tahula motelli esindaja Marvi Ehte.

Tahula farmi laienemisplaanide keskkonnamõju hindamise arutelul neljapäeva õhtupoolikul soovitas Marvi Ehte panna Kaarma vallal paika Tahula piirkonna arengu prioriteet, arvestades Kuressaare linna laienemist piki Kuivastu maanteed Tahula poole.

Ehte sõnul tuleb turismi- ja kinnisvaraarendajatele anda kindlus, et tootmise kontsentratsioon ei ületaks teatud piiri, sest vastasel juhul võib piimatootjal viie aasta pärast taas tekkida soov loomade arvu kahekordistada.
Kõige enam teeb majutusasutuse omanikele muret üleminek vedelsõnnikutehnoloogiale, mille puhul kardetakse haisuprobleemi tekkimist ja sellest tulenevaid tagasilööke klientide leidmisel. Tahula külavanem Tarmo Lõuk teadis rääkida, et näiteks Saksamaal on puhkemajandus ja loomakasvatus teineteisest lahus.

TÜ Mereranna Põllumajandusühistu juht Urmas Lehtsalu viitas, et Tahula laut hakkas tegutsema aastakümneid tagasi, enne ükskõik millist majutusasutust. Vedelsõnnikutehnoloogiale üleminek on aga tingitud Euroopa Liidu nõuetest. Lehtsalu ei usu, et ta näiteks Jurna turismitalu külalised ära peletab. Turismi madalseisu põhjuseks võib Lehtsalu hinnangul pidada eelkõige siiski maailmas valitsevat kehva majandusolukorda.

“Mina ei ole arendajate peale kuri, nemad tahavad saada oma õigust ja näha eelkõige seda, et nendel on majutusasutused ja turismipiirkond. Mina näen, et siin on olnud laut ja tootmispiirkond,” selgitas Lehtsalu ning kinnitas, et üritab igati arvestada ümberkaudsete arvamuste ja vajadustega.
Kaarma abivallavanem Kairi Niit lausus, et põllumajandus on Tahulas olnud enne kinnisvaraarendust ja majutusasutusi ning midagi ei ole parata, kui karmistuvad nõuded sunnivad piimatootjat ajaga kaasas käima.

“Ma usun, et maapiirkonnas põllumajandusega tegeleda on igati normaalne, aga käesolevas seisus peab hoolsamini projekteerima ja tehnilisi lahendusi otsima, et kõik saaksid rahulikult koos eksisteerida,” rääkis Niit.

Abivallavanem viitas, et olukorras, kus väikeloomapidamisega on praegustes tingimustes sisuliselt võimatu tegeleda, ei saa panna pidureid peale suurloomapidamisele ja eelistada turismi. “Loomapidamine toob leiva lauale aastaringi, aga turism on nagu hooajaline teema. Samas annab see eelduse organiseerida asja niimoodi, et mõlemad saaksid koos eksisteerida,” osutas Niit.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 88 korda, sh täna 1)