Lilbi küla elanikud ei taha haisvat ja venivat kaevuvett (2)

Lilbi küla elanikud ei taha haisvat ja venivat kaevuvett

HAISEV KAEV: Sellest kaevust võetud vesi haiseb ja keeta seda ei saa. Kui vesi ämbrisse seisma jätta, muutub ta külaelanike sõnul paksuks ja venivaks massiks.

Kaarma valla Lilbi küla ei taha enam kasutada vett, mille hais ja imelik väljanägemine teeb selle kasutamise võimatuks. Vallavalitsuse poole pöördutakse palvega, et ükskord ometi võiks teha uuringu, mis selgitaks küla kaevude reostaja.

“Kui vesi jääb ämbrisse seisma, siis kolme päeva pärast hakkab see venima ja muutub kliistriks,” kirjeldas Lilbi küla elanik vett, mis võetud ühe maja kaevust. Ta lisas, et kui kaevust võetud vesi veel katlas keema lasta, siis on samas ruumis viibimine jubeda haisu tõttu lihtsalt võimatu. Kuigi külarahva arvates on probleemi põhjustajaks aastakümneid küla läheduses tegutsenud laudad, ei ole neil kindlaid tõendeid, et see nii tõesti on.

“Inimesed tahavad teada, kui kaugele on reostus külas läinud,” ütles Lilbi külavanem Priit Rahnel, selgitades, et kuigi osa külaelanikke on teinud endale sügavamad kaevud, ei saa nad olla kindlad, et nende kaevude vesi ka paari aasta pärast puhas on.
“Me ei tea, kui sügavale reostus ulatub,” sõnas Rahnel.

Probleem on kestnud aastaid

Külavanema sõnul on probleem kestnud aastaid.
“Me jõime seda vett ja pesime end sellega,” rääkis Priit Rahnel, näidates kaevule, millest ta aastaid tarbimiseks vett võttis. Kui vesi seitse aastat tagasi kuival suvel väga hullult haisema hakkas, otsustas ta kaevuvee viia testimisele. Selgus, et selle bakteritesisaldus ületas lubatud normi sadu kordi, ning mees otsustas sügavama puurkaevu teha. Nüüd on ta seitse aastat saanud puhtamat vett, kuid kindlustunne, et ka see kaev ei reostu, puudub.

“Probleem võib juba olla ka selles uues kaevus,” arvas Rahnel, keda teeb murelikuks ka asjaolu, et kehvemal järjel olevad inimesed ei saa endale uut puurkaevu lubada.

Farmerid eitavad reostamist

Külavanem tõstatas oma mureküsimuse uuesti neljapäeval, kui toimus Tahula farmi laiendamise arutelu.
“Kui nad siin hakkavad ehitama ja on keskkonnamõjude hindamine, siis on mul ehk hea võimalus uurida, kui kaugele on läinud vanade hoidlate reostus,” rääkis Rahnel, lisades samas, et küla lähedal on kaks lauta ning kumb nendest põhjavett reostab, ei ole ju sugugi kindel. Neljapäevasel koosolekul kinnitasid Mereranna põllumajandusühistu esindajad, et nende laut ümbrust ei reosta ja nende sõnnikuhoidlad on kõik euronõuetele vastavad. Põhjavee reostamist eitas ka Tahula seafarmi esindaja.

“Mina küll ei oska selle kohta midagi öelda,” ütles seafarmi juht Rain Lindmäe, kes küll nentis fakti, et ega keskkonnaametnikud tema lägahoidlatega rahul ei ole. Samas kinnitas mees, et läga veetakse lauda juurest ära.
“Ega kellelegi näpuga ju näidata ei saa,” arvas ka Priit Rahnel, öeldes, et jääb ootama ehk lahenduse toovat keskkonnauuringut.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 224 korda, sh täna 1)