Saaremaal väheneb puuvilja- ja marjaaedade pindala (6)

Saaremaal väheneb puuvilja- ja marjaaedade pindala

MAHAJÄETUD: Suur õunaaed Pihtla vallas, mis juba mõnda aega inimese kätt tunda pole saanud.

Statistikaameti andmetel on Saaremaa viljapuu- ja marjaaedade kogupind viimase viie aastaga kahanenud statistilises arvestuses üle kolme korra.

Ajavahemikus 2004–2008 on viljapuu- ja marjaaedade kogupind Saare maakonnas vähenenud 560 hektarilt 172 hektarile. Antud statistika kajastab vähemalt ühe hektari suuruse põllumajandusmaaga majapidamisi, samuti väiksemaid majapidamisi, mille toodang läheb müügiks, selgitas statistikaameti põllumajandusstatistika osakonna projektijuht Eve Valdvee.

Praegu likvideerimisel oleva Saaremaa marjakasvatajate ühistu esimehe Kati Nääliku sõnul on põhiline probleem noorte hakkajate inimeste puudus, sest vanadele inimestele ei ole käsitsitöömahukas aiandus kontimööda. “Paraku on Saaremaa marjakasvatajad valdavalt vanad inimesed ja nad ei suutnud oma istandusi enam uuendada,” rääkis Näälik. Samal ajal on tootmisharu sisendite hinnad pidevalt tõusnud, marjakorjajad nõudnud järjest suuremat palka, kuid näiteks maasika väljamüügihind on laias laastus jäänud samaks.

Viimaste aastate jooksul on Saare maakonnas juurde tekkinud vaid üks istandus, Salme vallas asuv Riho Kadastiku õunaaed koos rennimaasikakasvatusega. Väga paljud kunagi lootusrikkalt alustanud tootjad on aga tootmisele kriipsu peale tõmmanud.

Kati Nääliku sõnul on tohutu kurb, et maaelu on Eestis langenud sellisele tasemele, kus inimesed enam ei suuda või ei taha toota. “Selle taga on ikkagi põllumajanduspoliitika, et inimesed ei tee enam maal tööd, sest ei suuda sellest tööst ära elada,” viitas Näälik. “Põhilised, kes kasu saavad, on kokkuostjad ja töötlejad, kes põllumehe selja peal liugu lasevad, see on ikka kohutav, mis tehakse,” lisas ta.

Polli aiandusuuringute keskuse marjakultuuride töörühma juhataja Ave Kikase sõnul on puu- ja marjakasvajate arvu vähenemine üle-eestiline probleem. “Nõukogudeaegsed aiad ja aiandid hakkavad amortiseeruma, uute aedade rajamiseks pole riigilt aga toetusi tulnud,” rääkis Kikas. 2007. aastal läbi viidud üleeuroopalisest viljapuude uuringust, mille käigus Eestis loendati õunapuid, selgub, et Eesti istandused jäävad aina vanemaks ja võrreldes teiste liikmesriikidega olid Eesti õunapuud hulga eakamad. Uusi istandusi tuleb samal ajal peale ebapiisavalt.

Kikase sõnul on Eesti puuvilja- ja marjaistandused kannatanud alarahastamise all, kuna puuduvad spetsiaalsed toetused. Riigi poolt on prioriteedid paigas ning esmatähtsad on piim ja liha. Aiandusinimesed on üritanud põllumajanduspoliitika kujundajaid toetuste määramisel küll mõjutada, kuid seni on tulemused üsna tagasihoidlikud. Maaelu mitmekesistamise meetme raames on istanduste ja puuviljaaedade rajamiseks mõningane toetus viimasel ajal küll ette nähtud, aga näiteks selliseid pindalapõhiseid toetusi nagu teraviljakasvatajatele marjakasvatajatele ei maksta.

Tõsine probleem marjakasvatajatele on turustamine, kuna eestimaiste puuviljade ja marjadega on kaubandusketti sisse pääseda üsna keeruline.
Ka Eesti aiandusliidu tegevdirektor Valdur Miller ütles, et puuvilja- ja marjakasvatus on Eesti põllumajanduspoliitika seisukohalt ebaoluline tootmisharu. Näiteks Soomes on aiandus palju rohkem toetatud valdkond kui Eestis. Milleri sõnul peavad Eesti puuvilja- ja marjatootjad sarnaselt Euroopa maadele looma turundusühistuid. “Muud lahendust mina ei näe, muidu pole kaubanduskettidele võimalik vastu seista,” kinnitas Miller.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 195 korda, sh täna 1)