Saarlased on edukad nõustamistoetuse küsijad

Saaremaa põllumajandustootjad on ühed agaramad nõustamistoetuse taotlejad, selgub Maaelu Edendamise Sihtasutuse tellimusel valminud Eesti nõuandesüsteemi uuringust.

OÜ Kera läbiviidud uuringu kohaselt on Saare maakond nõuandeinvesteeringu mahult ühe hektari haritava maa kohta (23,9 kr hektari kohta) esikohal, järgneb Ida-Virumaa 17,8 krooniga hektari kohta. Nõuandeteenuse kogumahult olid saarlased 1 038 798 krooniga Tartu järel teisel kohal ja investeeringuga loomühiku kohta kolmandal kohal (215,7 krooni lü kohta).

Kokku laekus Saaremaalt möödunud aastal nõuandeteenusele 64 taotlust.
MTÜ Saarte Nõuandekeskus finantskonsultant Mai Vaher põhjendas toetuse kõrget määra hektari kohta sellega, et Saaremaal taotlevad nõustamistoetust põhiliselt talunikud, kelle äriplaani koostamine võtab aga samapalju aega kui suure ühistu oma. “Olgu maad kas 10 või 1000 ha, töö on üks,” sõnas Vaher. “Ma ei taha ennast kiita, aga minu äriplaanid on kõik läbi läinud ning olen teinud tööd ka Hiiu-, Lääne- ja Pärnumaale. Eelmisel aastal läks isegi paljuks, väsitas päris ära,” lisas ta.

Saarte nõuandekeskuse taimekasvatuse konsulendi Jekaterina Nääliku sõnul on Saaremaa nõustajad suutnud tootjatele tõestada, et nendest on kasu. “See on pikaajaline töö, enamik meist on olnud ametis 10–11 aastat,” rääkis Näälik.

Näälik kinnitas, et reeglina ei soovi ühe nõustaja teenust kasutama hakanud tootja konsulenti enam vahetada. Kohalike nõustajate mainet on kergitanud infopäevad ja valmisolek vastata küsimustele sõltumata kellaajast või nädalapäevast. “Olen nädalavahetusel saunas olnud, kui on küsitud, kuidas ikkagi täpselt pindalatoetust taotleda,” rääkis Näälik. Mõni helistab nõustajale juba hommikul kell kuus, teine õhtul hilja pärast põllult tulekut. “Kümne aasta jooksul on igasuguseid juhtumeid olnud,” meenutas konsulent.

Ta lisas, et telefoni teel nõustamist siiski enam ei praktiseerita, kuna see on kaasa toonud teineteise mittemõistmist ja pahandusi. Küll aga võib telefoni teel asju kokku leppida.
Uuringu läbiviinud OÜ Kera ühe omaniku Kristel Jalaka sõnul näitab statistika, et Saaremaa nõustajad teevad head tööd.

“See tähendab seda, et teie nõustajad suudavad inimestele põhjendada, miks on nõustamist tarvis, ja inimesed näevad selles kasu,” ütles Jalak, kes peab klientide usalduse võitmise oluliseks eelduseks suhtlemist ja tihedaid kontakte. “Inimesed Saaremaal tunnevad ja usaldavad üksteist, mida ei pruugi olla Ida-Virumaal, Tartus või Pärnumaal, kus võib-olla ei teatagi, kes see nõustaja on,” rääkis Jalak.

Jalaka sõnul ei saa täielikult välistada, et nõuandetoetuse puhul on vahel tegemist käsi-peseb-kätt juhtumiga, kus sõlmitakse riigilt raha saamiseks leping ja hiljem jagatakse raha omavahel. “Seda ei saa iial välistada, aga tänapäeval inimesed üldiselt ei lähe enam petmise või hõlpsa raha saamise teele,” usub ta.

Uuringus tõdetakse, et tegelikult on Eesti nõuandeturul toimuva kohta usaldusväärset statistilist ülevaadet keeruline saada, sest mingil kujul kasutavad nõustamist pea kõik ettevõtjad, kuid nõuanne ei pruugi tulla nõuandesüsteemi vahendusel.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 35 korda, sh täna 1)