Eelolev nädal möödanikus (1)

Kakssada aastat tagasi, 1809. aasta 5. septembril (vkj) sõlmisid Venemaa ja Rootsi Fredrikshamni rahu (Fredrikshamn, soomepäraselt Hamina – linn Kagu-Soomes). Selle rahulepingu kohaselt läks Soome “Vene impeeriumi omandusse ja riiklikku valdusse”. Venemaa isevalitseja rohkearvulistele ja uhketele tiitlitele lisandus nüüdsest tiitel “Soomemaa suurvürst”.

Soome jäi Venemaa koosseisu kuni 1917. a detsembrini. 1939. aasta hilissügisel tegi kurikuulus Stalin kunagise status quo taastamise katse. Sel eesmärgil provotseeris Kreml Talvesõja (kestis 1940. aasta märtsini) ja valmistas ette isegi nukuvalitsuse, mille eesotsas oli soomlasest kommunist Otto Kuusinen (1881–1964). Tänu soome rahva visale vastupanule see ettevõtmine paraku ebaõnnestus. Tõsi, soomlastel tuli teha territoriaalseid järeleandmisi, kuid nad säilitasid oma riigi.

Sada viiskümmend aastat tagasi, 1859. aasta 6. septembril õnnestus Tsaari-Venemaa sõjaväelastel Lõuna-Dagestanis asuva Gunabi auuli lähistel arreteerida imaam Šamil (sünd 1799) – Kaukaasia rahvaste usuliider, kes oli ligi 25 aastat juhtinud Dagestani ja Tšetšeenia mägilaste võitlust Vene vägede vastu.

Siinkohal on paslik tsiteerida artiklit ühest Nõukogude aja entsüklopeedilisest sõnastikust (ilmus aastal 1989, mil NL-is oli juba alanud perestroika ja avalikustamine): “Kaukaasia sõda 1817–1864 – Tšetšeenia, Dagestani ja Põhja-Kaukaasia hõivamine Tsaari-Venemaa poolt. Kaukaasia mägirahvaste vabadussõda, mida peeti džihaadi lippude all. Aastatel 1834–1859 oli võitluse eesotsas Šamil, kes rajas piirkonnas islamiusulise teokraatliku riigi… Vaatamata tsaarivalitsuse kehtestatud koloniaalrežiimile, aitas Põhja-Kaukaasia liitmine Venemaaga kaasa selle piirkonna sotsiaal-majanduslikule arengule ning seal elavate rahvaste poliitilisele ja kultuurilisele arengule.”

Mis puutub aga vangi langenud peavaenlasesse imaam Šamili, siis teda ei hukatud ega pandud isegi trellide taha. Mees saadeti Kaluuga linna, kus ta elas kaua ja rahulikult. 1871. aastal andsid Vene võimud talle isegi loa hadži – Mekasse palverännaku – sooritamiseks. Selle palverännaku ajal ta Mediinas ka oma 72. eluaastal suri.

Üheksakümmend aastat tagasi, 1919. aasta 5. septembril andis Nõukogude Venemaa valitsus välja korralduse koonduslaagrite rajamiseks. Vastav dekreet oli juba heaks kiidetud sama aasta kevadel, nüüd jõuti aga tegudeni. Tõsi, termin “koonduslaager” oli kasutusele võetud mõnevõrra varem ja selle leiutajaks olevat täna end demokraatia sünnimaaks pidav Suurbritannia. Nii vähemalt väidab Oxfordi inglise keele sõnaraamat. Väljaande sõnul rajasid britid koonduslaagreid Inglise-buuri sõja ajal (1899–1902).

1917. aasta sügisel võimu haaranud Vene enamlastele kulus säärane “demokraatide” praktika marjaks ära – pärast riigitüüri juurde pääsemist tuli ju kuidagi vastaste vastupanu maha suruda. 1919. aasta lõpuks oli laagreid üle kahekümne ning aastaga oli nende arv juba kahekordistunud.
Esialgu polnud nn klassivaenlast kinnipidamise eesmärk päris selge – kas neid tuli ümber kasvatada, karistada või tappa? Vastus leiti aga kiiresti: juba mõne aja pärast sunniti kinnipeetud orjatööle, sest kommunistide arvates pidi töö ju inimest parandama. Siit ka nimetus – parandusliku töö laager.

Ausam oli Nobeli kirjanduspreemia laureaat Aleksandr Solženitsõn, kes nimetas neid asutusi hävitusliku töö laagriteks. Siinkohal on paslik tsiteerida tema “GULAGi arhipelaagi”: “Kui minu kaasmaalased kuulsid BBC saatest, et kontsentratsioonilaagrid olid meie riigis olemas juba 1921. aastal, olid nad hämmastunud: kas tõepoolest nii vara? Juba 1921. aastal? Loomulikult mitte… BBC eksis. 1921. aastaks oli nende asutuste töö juba täies hoos.”

Kuuskümmend viis aastat tagasi, 1944. aasta 8. septembril tabas Inglismaad esimene Saksa ballistiline rakett V-2 (“V” tuleneb saksakeelsest sõnast Vergeltungswaffe – kättemaksurelv). Enne seda olid sakslased Inglismaad pommitanud nn lendavate mürskudega V-1, mida polnud võimalik välja sihtida ja seetõttu oli nende põhjustatud kahju minimaalne.

V-2 oli aga suur samm edasi – selle relva tabamistäpsus oli palju suurem. Rakett kaalus 13 tonni ja oli 14 meetrit pikk. Kuni 1945. aasta 27. märtsini lasid sakslased sääraseid rakette Suur-britannia pihta ühtekokku 1300, tekitades suuri purustusi ja tappes tuhandeid inimesi.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 72 korda, sh täna 1)