Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium – 60 (1)

Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium – 60 (1)

KOOLIPERE: Kingissepa Töölisnoorte keskkooli õpetajad 1965. a kevadel. Vasakult: Helve Kaju, Helju Tuisk, Helgi Saal, Jaan Kallus, Marie Liiv, Evi Hiioväin ja Siiri Soom.

Käesoleval sügisel möödub täpselt kuus aastakümmet ajast, mil Kuressaares alustas tegevust õhtukeskkool. Aasta oli siis 1949 – Eesti lähiajaloo üks raskemaid ja süngemaid aastaid, mis paljudele seondub märtsiküüditamisega.

Alljärgnevalt mõningaid tähtsamaid fakte kooli arenguloost.
Kooli nimedes peituv ajalugu
Aegade jooksul on kool kandnud erinevaid nimesid, milles kajastub meie heitlik ajalugu:
– Kuressaare Töölisnoorte Keskkool;
– kuna 1952. aasta mais muutus linna nimi, muutus ka kooli ametlik nimi Kingissepa Töölisnoorte Keskkooliks;
– Kingissepa Õhtukeskkool alates 1970. aastast;
– Kuressaare Õhtukeskkool alates 1988. aastast, mil ennistati meie linna ajalooline nimi;
– Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium alates 2003. aastast.

Erinevad asukohad

Kooli algusaastail oli õpilaskontingent valdavalt venekeelne, sest õpilaste seas oli rohkesti sõjaväelasi. Töölisnoorte keskkooli vene osakond tegutses tookord Toris kunagise maakonnahaigla ruumides, väiksemaarvuline eesti osakond aga Kuressaare keskkooli juures praeguse Kuressaare põhikooli ruumides.
1961. aastal, kui Hariduse tänaval valmis uus ja moodne koolihoone – praegune Saaremaa ühisgümnaasium –, sai sinna endale ruumid ka töölisnoorte keskkool.

Õppeaastal 1975/76 sai nüüd juba õhtukeskkool esimesed oma ruumid – need asusid Pikk tn 6, kus hakkas tööle kooli kaugõppe osakond (praegu tegutseb kõnealuse hoone esimesel korrusel T- Salong).
1978/79 (see oli kooli 30. tegevusaasta) anti õhtukoolile omaette ruumid linna ühes vanimas koolihoones Pikk tn 31, kus praegu asub Kuressaare Vanalinna kool.

1997. aasta sügisel kolis kool Kuressaare Ringtee ääres asuvasse Saare KEK-i hoonesse. 2004. aasta sügisest tegutseb tänane juubilar oma praegustes ruumides Rootsi tänaval, kus ollakse ühe katuse all Kuressaare kolledžiga.

Kooli juhid ja töötajaskond

Kooli alguspäevil vaheldusid direktorid kiiresti. Esimene direktor oli Raissa Ivanitškina. Talle järgnesid Sivkov, Heino Tiidus, Rattik ja Gurova.
1957. aastal määrati õhtukeskkooli direktoriks Marie Liiv, kes jäi sellesse ametisse kuni 1983. aastani. Tema järglaseks sai Helve Kaju-Õnnis. Aastast 2004 on täiskasvanute gümnaasiumi direktor Ly Kallas.
Õhtukeskkooli esimestest õpetajatest nimetagem nn Stieglitzi kunstikooli lõpetanud Alma Klaurenit, Peterburi ülikooli haridusega John Mäeväljat (füüsika ja matemaatika), emakeele ja kirjanduse õpetajat Rosalie Soomi ning noort füüsikaõpetajat Valdur Läätsa.

Peatselt asusid mitmekümneks aastaks tööle keemik-bioloog Siiri Soom, joonestamis- ja matemaatikaõpetaja Jaan Kallus, kes täitis aastaid ka õppealajuhataja kohustusi, ning emakeele ja kirjanduse õpetaja Helgi Saal.
Õhtukooli raudvaraks peeti koolitädi Alma Truud, kes oli ametis 1952. aastast kuni 1993. aastani.

Praegu on täiskasvanute gümnaasiumis 20 töötajat, neist 15 õpetajad. Täiskohaga töötab seitse õpetajat.
Kauaaegsemad ja ustavamad pedagoogid on õppealajuhataja ja füüsikaõpetaja Mare Markus (1972. aastast), matemaatikaõpetaja Anu Rannamaa (1974. aastast), keemia- ja bioloogiaõpetaja Aili Porila (1989. aastast) ning inglise keele õpetaja Jaanika Pannel (1991. aastast).

Mitu tuhat lõpetajat

Tänase seisuga on Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumi lõputunnistuse saanud mõni tuhat inimest. Kuldmedaliga on kooli lõpetanud vaid üks inimene – Jana Kindlam 1993. aastal, hõbemedaleid aga on välja antud kaks.

(Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumi tänapäevategemistest ja tulevikuplaanidest loe järgmise laupäeva Oma Saarest.)

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 456 korda, sh täna 1)