Leonardo da Vinci õpiränne

Leonardo da Vinci õpiränne

SAARLASED KÜPROSEL: Ees istuvad Rain Rohumägi ja prantslane Sandy, tagumises reas vasakult prantslane Greg, Heldur Hillak ja Karel Raudsepp.

Leonardo da Vinci on Elukestva õppe programmi (2007–2013) allprogramm, mis on mõeldud kutsehariduse ja -koolituse edendamiseks Euroopas. Programm on pakkunud rahvusvahelise koostöö võimalusi kutsehariduse valdkonnas alates 1995. aastast, Eestis 1998. aastast. Programmi kaudu soovitakse tõsta koolitusasutuste ja tööturu osapoolte koostöö kvaliteeti, parandada esmases kutseõppes ja jätkuõppes osalejate mobiilsust ning soodustada uuenduslike kogemuste levikut kutsehariduse vallas.
Leonardo da Vinci õpirände projekti “Uued teadmised Leonardo da Vinci õpirände kogemuse kaudu” raames viibisid välispraktikal Hollandis 2008. aasta sügisel Kuressaare ametikooli 4. kursuse paadiehituse õpilased Keiti Kangur ja Kaspar Nõgu ning käesoleva aasta kevadel kolm 3. kursuse paadiehituse õpilast Kaspar Kõiv, Karl Truutsi ja Martin Müürisepp. Praktika kestis kuus nädalat. Selle aasta kevadel sooritas kaheksanädalase praktika Küprosel kolm toitlustusteeninduse eriala õpilast: Heldur Hillak, Rain Rohumägi ja Karel Raudsepp. Võõral maal nähtust ja kogetust pajatavad õpilased ise. Tänaseks on paadiehituse vanema kursuse õpilased ja toitlustusteeninduse eriala noormehed Kuressaare ametikooli lõpetanud. Selle projekti raames seisab nüüd välispraktika ees kolmel toitlustusteeninduse eriala õpilasel. Praktika toimumise aeg ja koht on 2010. aasta kevad Küprosel.

Mis maa see Küpros on?

Küpros on üks vähestest riikidest, kus liiklus on meie jaoks pahupidi. Nalja sai siis, kui Türgi poolele läksime. Seal oli liiklus sama, aga autodel olid roolid kas siis paremal või vasakul. Siiamaani tee ääres seistes ei tea, kummalt poolt auto tuleb.

Pindalalt on Küpros 2–3 korda suurem kui Saaremaa, aga maastik muutub väga kiiresti. Pool saarest on selline lubjane, ülejäänud vulkaaniline kivim. Teed on enamasti väga kitsad ja jooksevad igal pool mägede vahel. Kõige suurem loom on kohalik kaljukits, siis tulevad jänesed, madusid on umbes üheksat liiki, on oravaid, siile ning igasuguseid linde.

Sidruneid, mandariine, apelsine ja banaane kasvab peaaegu igal pool. Lihtsalt nopi ja söö. Kui siia saabusime, oli temperatuur umbes 15 kraadi. Kohalikud käisid soojalt riides ja naersid meid, kui me lühikeste pükste ja T-särkidega ringi käisime ja hotelli basseinis (vesi 16–18 kraadi) ujusime. Crazy Estonians!

Suuri ehitisi on siin üldiselt vähe, enamasti siis hotellid ja mõni üksik ärihoone. Hotellid ise ei asu ka väga tihedalt koos. Elu siin on tiba kallim kui Eestis, aga puuviljad ja muud vidinad on odavamad. Supermarketites saab kohe 11 erineva fetajuustu hulgast valida, millist soovid. Müüja õngitseb suurest anumast jupi välja. Pagaritooted on parimad, mida meie saanud oleme. Suuremates poodides ongi üks osa poest, kus neid küpsetatakse ja kohe müüki pannakse. Lihapoes lõikab lihunik sulle just selle tüki, mida soovid.

Tegime hotellipersonalile ka Eesti toite ja enamik oli väga rahul. Eriti need, kes pärit endise Nõukogude Liidu liikmesriikidest. Pakkusime kamavahtu, õunakooki, peedi-küüslaugusalatit, mulgiputru, korralikku Eesti notti, kartuli-juustuvormi, seapraadi ploomidega, pikkpoissi, karaskit ja kaerahelbeküpsiseid.

Karel Raudsepp, Heldur Hillak

Cynthiana rannahotelli köögis 

Põhilise osa heast toidust, mis hotelli köögis tehakse, valmistab peakokk. Tema maitsestab julgemalt, võrreldes teiste kokkadega. Toidu valmistamiseks kasutatakse gaasipliite ja -ahjusid. 

Seadmete poolest on Eesti köögid tunduvalt paremas olukorras kui köök Küprose hotellis, kus me praktikal olime, sest kõik ahjud ja pliidid olid seal suhteliselt vanad.
Toitu maitsestatakse Eesti köögis tunduvalt rohkem kui Küprosel. Näiteks lihale, kanale ja kalale praktiliselt soola ja pipart ei panda. Seega on need meie jaoks suhteliselt maitsetud, aga kohalikele see meeldib. Toite valmistatakse rohkes õlis. Salatite valik on suur, vähemalt 9–11sorti.

Kalmaarid ja kaheksajalad on Küprosel suhteliselt igapäevane tooraine, mida kasutatakse palju ka salatites. Töökorraldus on pea sama, mis Eestis. Köögis töötab ühes vahetuses korraga 5 inimest: üks teeb hommikusööki, kolm lõunat ja õhtusööki ning üks inimene valmistab kogu aeg salateid.
Kuressaare ametikool oli meile eelnevalt andnud väga head kogemused ning Küprosel õppisime juurde peamiselt kohalike toitude valmistamist ja hommikusöögi korraldust.

Soovi korral võite pilgu heita Cynthiana rannahotelli kodulehele www.cynthianahotel.com .

Rain Rohumägi

Kuus nädalat Leeuwardenis

Hollandisse Leeuwardenisse sõites lootsin saada erialast koolitust ja täiendust oma senistele õpingutele. Suur huvi oli näha ajaloost tuntud meresõitjate maal üht laevatehast. 

Esimestel päevadel pakuti välja variandid, mida oleks võimalik õppida esimese nädala jooksul. Küsiti meie oskuste ja varasemate kogemuste kohta.
Meie esimene valik oli keevitamine, sest see oli meie jaoks tundmatu töö. Arvasime, et kui järgmisel nädalal tehasesse minek, siis kuluvad kogemused ära.

Kuid tehasesse minekust ei tulnud midagi välja. Põhjuseks toodi maailmas leviv majanduskriis. See oli pettumus.
Aga päris hea kogemuse saime ka koolist, kus me õppisime keevitamist, puutööd, üldtorutööd, veidi ka elektrikutööd.

Kooli töökoja tehnika oli valdavalt vanem kui Kuressaare ametikooli samalaadses töökojas. Küll aga oli väga hea keevitustehnika. Õpetajad-juhendajad olid igati tasemel, nende juhised said varutud ja salvestatud teadmiseks. Minu oskusi hinnati väga heaks ning see tekitas meeldiva tunde. Meie puutööoskust peeti paremaks kui kohaliku kooli keskmisel õpilasel.

Kokkuvõttes jäin reisiga väga rahule ja oleksin valmis ka teisi riike sama programmi raames külastama.

Kaspar Kõiv

See oli uudne ja huvitav kogemus

Möödunud sügisel oli meil, paadiehituse neljanda kursuse õpilastel Keiti Kanguril ja Kaspar Nõgul võimalus elada mõnda aega Hollandis. Tegemist oli välispraktikaga Leonardo da Vinci projekti raames. 

Elasime Hollandi põhjaosas linnas nimega Leeuwarden. Programmi järgi olime me ROC Friesepoort’i koolis kaks nädalat ning neli nädalat veetsime kahes laevaehitusega tegelevas firmas. Koolis õpetati väga heal tasemel metallitööd ja keevitamist. Töötamine välismaal oli meie mõlema jaoks uus kogemus, kuid usun, et tulime hästi toime. Õppisime tohutult juurde uusi asju ning täindasime oma seniseid teadmisi laevaehitusest. Suhtlemisega prob-leeme ei olnud, sest hollandlased oskavad hästi inglise keelt.

Eesti kohta seal palju ei teatud. Arvati, et meil on siin väga odav riik, ja küsiti, et kas meil Eestis ka McDonalds on või kas meil kaubanduskeskustes eskalaatoreid on. Elasime peredes. Meile tutvustati maad ja selle kultuuri. Eelkõige jäi Hollandist meelde selle maa ilus loodus ja maastikureljeef, kuigi metsad meie mõistes neil praktiliselt puuduvad. Neil on ainult pargid, mida nad kutsuvad metsaks.

Meie oma kogemusest soovitame kõigil, kellel avaneb võimalus välispraktikaks, sellest kinni haarata. Tegemist on kindlasti väga uudse ja huvitava kogemusega.

Keiti Kangur

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 224 korda, sh täna 1)