Pressiülevaade: Minevikuvari tänapäeva kohal

Kuna septembri alguses möödus 70 aastat II maailmasõja algusest, kirjutasid ajalehed lõppeval nädalal palju ajaloost. Et seda traagilist päeva meenutada, kogunes Poola sadamalinna Gdan-skisse väga kõrgetasemeline seltskond. Teiste hulgas pidas mõnevõrra üllatava sisuga kõne ka Venemaa peaminister Vladimir Putin.

Lehed väidavad, et Putin soovis “leevendada skandaali”, mis on viimastel nädalatel Moskva ja Varssavi suhetes tekkinud. Lisaks märkis press, et ajaloo tõlgendamisel oleks vaja eristada kahte asja: Nõukogude rahva heroilist triumfi võitluses Natsi-Saksamaa vastu ja hinnanguid Stalini isikule.   

Tüli tekitanud tähtpäev (polémica celebración) – nii iseloomustas Gdanskis toimunud üritust ühes juhtkirjas Hispaania vasaktsentristlik päevaleht El País. Leht kirjutas: “Kuigi Vene peaminister mõistis Saksa-Nõukogude pakti hukka (silmas on peetud MRP-d – toim), püüdis ta samas ka Stalinit süüst puhtaks pesta… [Säärane käitumine] kinnitab, et Kremli tänased huvid, mis on seotud regionaalse hegemoonia kehtestamisega, on lahutamatult seotud võimetusega võtta endale vastus ajaloos toimunud sündmuste eest.”

Ühes teises artiklis kirjutas El País, et Putin puudutab Euroopa ajaloo haigeid kohti (Putin reabre las heridas de Europa). Loo autor Juan Gómez märkis: Venemaa valitsusjuhi esinemine näitas, et 70 aastat pärast II maailmasõja algust pole haavad, mis see tragöödia endast maha jättis, kaugeltki armistunud. Viimastel päevadel tegi Putin katse pesta Nõukogude Liidult süü sõja vallapäästmises, nimetades “moraalselt vastu-
võetamatuteks”(moralmente inaceptable) mitte ainult MRP-d, vaid ka kõiki neid kokkuleppeid, mis sõlmiti Natsi-Saksamaaga ajavahemikus 1934 kuni 1939.

Poola president Lech Kaczynski nimetas aga Punaarmee tungimist Ida-Poolasse (see toimus 1939. aasta 17. septembril – toim) “noalöögiks selga” (puñalada en la espalda) ja võrdles tuhandete Poola ohvitseride mõrvamist Katõnis holokaustiga.
Samas pööras Hispaania leht tähelepanu asjaolule, et peaminister Putin püüdis oma Lääne kolleegidest mitte nii väga erineda. Nimelt kutsus ta kohtumisel Poola peaministri Donald Tuskiga üles jätma ajalugu ajaloolastele ja meenutas, et pärast Saksamaad on Venemaa Poola tähtsuselt teine väliskaubanduspartner.

Peaminister Vladimir Putini Poolas väljaöeldud mõtted olid suunatud sellele, et “pehmendada lahkhelisid Poolaga” (to ease rifts with Poland), mis tekkisid vaid paar nädalat enne II maailmasõja alguse tähtpäeva meenutamist, kirjutas The New York Times.
Leht jätkas: Poolas on paljud pahased, et Venemaa ei soovi tunnistada sääraseid Nõukogude režiimi kuritegusid nagu Poola ohvitseride massimõrv Katõni lähistel ja poolakate massiküüditamine 1939. aasta sügisel. Samas lähevad aga paljud venemaalased marru, kui pannakse võrdusmärk Nõukogude Liidu ja Natsi-Saksamaa tegevuse vahele II maailmasõja ajal.

Siinkohal tõi NYT välja Vene võimude vastavaid ettevõtmisi: näidatud dokumentaalfilmi, milles räägiti Poola 1930. aastate lõpu valitsuse militaarsest tegevusest (nädal tagasi näitas telekanal RTR Planeta filmi, milles väideti, et Poola võimud üritasid 1930. aastate lõpul teha koostööd Natsi-Saksamaa ja Jaapaniga eesmärgil rünnata Nõukogude Liitu – toim); samuti äsja ilmunud dokumentide kogumikku, mille abil püütakse nimetatud dokumentaalfilmis toodud seisukohti tõestada.

Loomulikult panid Poola ajakirjanikud kogumikus ilmunud dokumentide ehtsuse kahtluse alla. Kogumiku koostaja, Vene välisluureteenistuse kindralmajor Lev Sotskov ütles aga NYT korrespondendile lakooniliselt: “See on nende [poolakate] probleem.”
Samas reageeris aga Poola valitsus Putini kõnes välja öeldud mõtetele üldjoontes heakskiitvalt. Seepärast toimuski Poola ja Venemaa peaministri kohtumine väga soojas ja sõbralikus õhkkonnas, lisas NYT.

Ehkki peaminister Vladimir Putin nimetas MRP-d “amoraalseks”, nivelleeris ta kohe oma avalduse efekti, kui võrdles Saksa-Nõukogude pakti 1938. aasta sügisel sõlmitud Müncheni kokkuleppega ja teiste samasuguste dokumentidega, kirjutas Briti majandusleht The Financial Times.
Juhtkirjas, mis oli pealkirjastatud “Putin ja Stalin”, hoiatas leht: seda “piiratud diplomaatilist žesti” (limited diplomatic gesture) ei tasuks võtta kui märki, et Putin on oma vaateid stalinlikule minevikule kardinaalselt muutnud.

“Venemaa on kaugel ausatest ja avameelsetest debattidest Stalini teemal. Enamik venelasi möönab, et Stalin sooritas kohutavaid kuritegusid. Kuid nad ei nõustu iialgi, et Stalin oli mõrvarlik kurjategija, keda võiks võrrelda Hitleriga.”
Põhjus on selles, et säärane võrdlus seaks küsimärgi alla Nõukogude rahva ohvriterikka võidu Natsi-Saksamaa üle. Ja just seda asjaolu kasutab putinlik autoritaarne eliit häbematult (shamelessly exploits) omaenda huvides, kirjutas leht.

Septembri esimene päev on oluline mälestuspäev riigis, kust lähtus agressioon. Saksa rahva eneseteadvuses on see sama oluline kui 1933. a 30. jaanuar (Hitleri võimuletulek – toim) või 1938. a 9. november (nn Kristalliöö – toim), kirjutas Saksa Der Tagesspiegel. Artiklis “Vihje Gdanskist” (Der Fingerzeig von Danzig) on öeldud, et kõik need ajaloosündmused kuuluvad klassi nie wieder (see ei peaks enam kunagi korduma).

Samas tõdes leht aga kurvastusega, et Gdanskisse kogunenud riigijuhid panid üleskutsesse nie wider erineva mõtte. Kuid fakt, et Poola peaminister kutsus Vladimir Putini sel nädalal toimunud mälestusüritusele ja et Putin kutse vastu võttis (president Obama näiteks eiras seda – toim), on juba suur samm edasi.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 5 korda, sh täna 1)