Maavanem vastutab maakonna tasakaalustatud arengu eest (5)

Maavanem vastutab maakonna tasakaalustatud arengu eest

 

Mis see tasakaalustatud areng on, olen ma püüdnud enda jaoks päris mitmeid kordi lahti mõtestada. Kindlasti peavad maa ja linn tasakaalus arenema. Lisaks on tasakaalustatud arengul palju erinevaid aspekte, näiteks sotsiaalne pool, samuti see, et inimesed saaksid võrdselt areneda hariduse poole pealt.

Siis majanduskeskkonna osa – et ettevõtjatel oleksid võrdsed võimalused areneda. Neid erinevaid tahke, kus see tasakaal peaks valitsema, on ju tegelikult palju. Maakonna arengustrateegiasse on sellest tulenevalt meie tegevused sisse kirjutatud, et see tasakaal leida.

Ühiselt tegutsetakse mitmes valdkonnas

Kuna olen maavanem olnud kolm aastat, siis saan koostööst omavalitsustega rääkida, pidades silmas seda perioodi. Me tegutseme koos mitmes valdkonnas. Toon näiteks need valdkonnad, kus maavalitsus liidab samu funktsioone, millega tegelevad ka omavalitsused – näiteks tegeleme hariduse arendamise ja kontrolliga. Sotsiaalvaldkonnas tegeleb maavalitsus lisaks valdkonna arendamisele ja kontrollile ka mitmesuguste teenuste korraldamisega, näit haigekassa, ka lastekodutemaatika.

Valdade planeeringutegevus on üks valdkond, millega me tegeleme, et kõigi tasandite planeeringud haakuksid omavahel. Meie maakonna üldpilt kujuneb ju kõigi omavalitsuste tegevuse tagajärjel. See ongi maakond ja seda saab vaid koostöös arendada. Kõik 16 omavalitsust peavad selles tegevuses aktsepteerima üksteist ja maavalitsust ning maavalitsus jälle kõiki omavalitsusi.

Kui rääkida omavalitsusjuhtide ja maavanema suhtlemisest, on meil kõik hästi olnud. Oleme püüdnud maavalitsuses parandada just kliendikesksust, et olla kõigile väga hea koostööpartner. Avalikud teenused oleme toonud põhikorrusele, et need oleksid kättesaadavamad. Maavanemal puudub vastuvõtuaeg, kõik piirdub vaid sellega, kui palju maavanem saab kabinetis viibida. Uks on alati avatud ja kui ma kohal olen, võib igaüks sisse astuda. Vallavanematega oleme oma peamised asjad ikka läbi rääkinud, olgu siis teemaks ühistransport, erinevate planeeringute vaidlused ja muud asjad, kus oleme pidanud tihedalt suhtlema.

Turism peab saama meie lipulaevaks

Koos omavalitsusliiduga on leitud mitmeid lahendusi kitsaskohtadele. Pikka aega oli avaliku sektori poolt puudutamata teema turismimajanduse arendamine, eelmisel aastal jõudsime turismi katusorganisatsiooni moodustamiseni. Sinna kuulub omavalitsuslik pool omavalitsusliidu kaudu, riigi pool Saaremaa ettevõtluse edendamise sihtasutuse kaudu ja loomulikult ka peamised tegijad – ettevõtted ja ettevõtjad.

Sihtasutus on jõudnud ka oma esimeste töötulemusteni: rahuldatud on meie projektitaotlus, mis puudutab Saaremaa kohaturundust. See on üks hea näide sellest, kuidas saab koostööd teha. Me peaksime kõikides sektorites jõudma sellise osapooli ühendava koostööni, olgu see siis haridus-, kultuuri-, sotsiaal- või mõni muu valdkond.

Aastatega on maavalitsuse koosseis poole võrra vähenenud, kuid mingeid olulisi ülesandeid meilt ära võetud ei ole. Oleme teenuseid osutavaid osakondi liitnud või tugiosakondi vähendanud, näiteks toon rahandusosakonna kaotamise. Niikaua kui ma veel maavanema ametit pean, püüan põhiosakondade töötajate arvu hoida vähemalt samal tasemel. 

Regionaalsel koostööl on suur tähtsus

Kui rääkida regionaalsest koostööst maakonnas, siis see on paikkonniti erinev. Siin mängivad rolli ilmselt ka vahemaad. Ida-Saaremaa omavalitsused on koos lahendanud oma jäätmekäitluse probleeme, ehitamisel on ühine vanadekodu, ja see on igati tervitatav. Minu soov on, et selliseid asju tehtaks ka teistes piirkondades, mis on geograafiliselt lähedased.

Piirkonnad peaksid jõudma ühise vaatenurgani, kuidas pakkuda mingeid teenuseid odavamalt ja kvaliteetselt. Maavanem siin kahjuks palju kaasa aidata ei saa, need poliitilised kokkulepped peavad tulema omavalitsustest. Kui regionaalne koostöö jõuab eelarveliste küsimusteni, võib koostöötahe kahjuks raugeda. Kuid ühist kasu saab lõigata ainult asjadest, millesse on ühiselt ka investeeritud.

Riigi tulud on juba aasta aega olnud languses ja see on kajastunud riigieelarve kärbetes ja ka omavalitsuste selle aasta eelarvetes. Maavalitsus viis eelmisel aastal seoses eelarve vähendamisega läbi töökorraldusliku muudatuse. Samas on elukalliduse tõusuga vähenenud ka see raha, mida maavalitsus saab kasutada kõigi hüvanguks, näiteks ühistranspordi tarbeks.

Vähenemine ei ole küll olnud rahaline, vaid tingitud teenuse kallinemisest. Selle tõttu ongi neis valdkondades vaja leida uusi lahendusi. Ma loodan, et oleme ühistranspordis enam-vähem need lahendused ka leidnud, mis tööle hakkavad. Lähitulevikus, kui ettevõtted on oma uued bussid, mis liinidel sõitma hakkavad, kätte saanud, loodame olukorra veel paremaks muuta.

Saare maakond peaks olema üks omavalitsus

Mis puudutab omavalitsuste tulubaasi, siis oli eelmine aasta kõigi aegade parim. Lähemal paaril aastal kestab kindlasti veel selline miinusperiood nagu tänavusel aastal ja tulud on 2006.–2007. aasta tasemel. See aeg tuleb üle elada ja kasutada lisaks efektiivselt välisvahendeid, milleks tuleb veel enam projekte kirjutada ja just ühiseid projekte kirjutada.

Valimiste eel soovin seda, et saarlased oleks ühtsed oma mõtlemistes ja tegemistes. Arvan ka seda, et meile oleks kasulik, kui maakond oleks üks omavalitsus. Et kandideerijad mõtleksid ka seda ühinemise poolt läbi, eeskujud Gotlandi ja Bornholmi näol on ju meie kõrval olemas. Tendents on, et maavalitsuse roll vähemalt poliitiliselt üha väheneb ja maavanem saab järjest vähem lahendada riigi ja omavalitsuste ühiseid küsimusi, need langevad lihtsalt omavalitsuste õlule.

Näiteks toon uue hädaolukordade seaduse, sest selle järgi senist maakonna kriisikomisjoni enam olemas ei ole. Kriisikomisjoni peavad omavalitsused nüüd ise moodustama. Järjest enam langevad kodanikuühiskonna ja omavalitsuste tegevus ja selle mõju ühiskonnas kokku ning omavalitsused peavadki tegutsema suuremas mahus ja suuremal territooriumil.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 63 korda, sh täna 1)