Seakõrv ja puugipask meelitasid lapsi ratastel Mändjalga sõitma

Seakõrv ja puugipask meelitasid lapsi ratastel Mändjalga sõitma

TEADMISED SEENTEMAAILMAST: Matkajuht Anni Filippov tutvustab SÜG-i 4.a klassi õpilastele Mändjala loodusmajas väljapandud seeni.

Riigimetsa majandamise keskuse Mändjala loodusmajas väljapandud kolmandal seenenäitusel võivad huvilised peale tuntumate söögi- ja mürgiseente näha niisuguseid Saaremaal kasvavaid omapäraseid seeni nagu vurrik e seakõrv, puugipask, maatäht ning kuldmampel. Esmakordselt on näitusel soo-maakeel.

Eile külastasid Mändjala seenenäitust Saaremaa ühisgümnaasiumi 4.a klassi õpilased koos õpetaja Margit Mägi ja lapsevanem Mare Endiga. Seltskond jõudis kohale jalgratastel.
Pärast väikest söögipausi tutvustas lastele näitusel väljapandud seeni matkajuht Anni Filippov, seejärel tehti jalutuskäik metsa ning külaskäik lõppes filmi “Metsatarkus” vaatamise, testi tegemise ja metsatarkuste omandamist tõendavate tunnistuste kätteandmisega.

RMK Saaremaa puhkeala juhataja Anu Metsniit ütles, et näitus on selleks, et lapsi loodusega sinasõbraks teha ning kutsus kõiki Mändjalga seentega tutvust tegema. Selleks on aega kuni laupäevani. Näituse koostasid Liivi Järvalt, Hilja Väärtnõu, Tiina Moorats ja Mare End.

Õpetaja Margit Mägi märkis, et kui lastel on rattaload olemas, miks siis mitte Mändjalga ratastel tulla. “Eelmisel nädalal tegime suure ringi Titerannas ja nüüd tulime siia. Mul on nii hea meel, et meil pole suhkrust tüdrukuid ja papist poisse, kõik teevad kaasa,” kiitis ta.
Täna külastavad RMK loodusmaja Aste koolilapsed ja laupäeval Kärla omad.

Lossis üle 100 seeneliigi

Kui Mändjala väljapanek koosneb umbes 60 seeneliigist, siis Kuressaare linnuse seenenäitusel on üle 100 liigi. “Kõige rohkem on meil olnud üle 130 seeneliigi, eelmisel aastal näiteks 134,” ütles muuseumi teadur Sirje Azarov, kes on seenenäitusi korraldanud 20 aastat. Aga üldse on Kuressaare linnuses seenenäitusi korraldatud juba 1960. aastatest.

Azarovi sõnul tänavu näitusel midagi väga haruldast ei ole, kuid siiski on eksponaatide hulgas seeni, mida ei õnnestu just igal aastal leida. Näiteks pruun riisikas, millele pealejuhtumine on täitsa õnneasi.
Sirje Azarov selgitas, et seenenäituse mõte on panna inimest looduses natuke tähelepanelikumalt käituma ja vaatama, mitte niisama ringi trampima. “Näiteks puu peal kasvavad puuseened ja maas selline seen, nagu näiteks maatäht. Inimene ei pruugi selle peale tullagi, et see seen on.” 

Ta lisas, et rõõmu teeb see, et paljud kooli- ja lasteaialapsed käivad näitust vaatamas. Näiteks Kuressaare Vanalinna kooli ja SÜG-i õpetajad on teinud spetsiaalsed töölehed ning lapsed peavad otsima, mis seenega tegemist.
“Ka lasteaialaste puhul on see väga tore, et nad teavad seentest päris palju. Väga üllatunud on, kui avastavad, et kärbseseened ei olegi kõik ja alati täpilised, ning kuulevad, et osa neist – näiteks roosa ja rõngata kärbseseen – on kupatatult isegi söödavad.”

Huvitavamatest seentest, mida tavapäraselt metsast ei leia, on linnuses väljas noor söögikõlbmatu tanuseen ja hiidvöödik.
“Enamik inimesi huvitub muidugi just söögiseentest, kuid on ka neid, kes vaatavad huviga kõiki seeni. Arvan, et inimeste teadlikkus on aastatega paranenud, sest igasugu kirjandust on tänapäeval saada,” rääkis Saaremaa muuseumi teadur Sirje Azarov.
Kuressaare linnuses jääb seenenäitus avatuks 13. septembrini.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 306 korda, sh täna 1)