Volikogul ja valitsusel on kummalgi oma pädevus (10)

Volikogul ja valitsusel on kummalgi oma pädevus

 

Seoses lähenevate kohalike valimistega on jällegi päevakorda kerkinud volikogu ja valitsuse vaheline tööjaotus. Kuigi tundub, et seda teemat on piisavalt käsitletud, ei saa paljud siiski lõpuni aru, milles seisneb erinevus nende töös ja vastutuses.

Kuna ma olen töötanud 10 aastat vallavanemana ning viimased neli aastat täitnud volikogu esimehe ülesandeid, siis jagan veidi oma kogemusi.

Volikogus olgu pädevad inimesed

Volikogu on poliitiline organ, mille kaudu kohaliku omavalitsuse elanikud suunavad ja kontrollivad kohalikus omavalitsuses toimuvat. Reaalselt tähendab see seda, et volikogus hakkavad tööle pädevad inimesed, kellel on valijate usaldus. Neil on vaja suunata valla arengut läbi eelarve, palgapoliitika, arengukavade ja üldplaneeringu. See ei tähenda aga seda, et volikogu liige või volikogu esimees saaks sekkuda pidevalt vallavalitsuse kui täidesaatva organi jooksvasse töösse.

Vallavanem on kui asutuse tegevjuht, kelle volikogu on palganud ellu viima volikogu seatud eesmärke ja arenguvisiooni. Lihtsalt välja öeldes peab volikogu laskma valitsusel rahulikult oma igapäevatööd teha, sekkudes sellesse vaid äärmisel vajadusel. Vallavalitsust juhtida on volikogul kõige parem vallavanema kaudu – kui vallavanemal on volikogu usaldus, siis lastakse tal rahulikult tegevjuhi igapäevatööd teha, kui aga usaldus kaob, siis tuleb vallavanem lihtsalt välja vahetada.

Arveteklaarimine takistab valla arengut

Kaklemine ja arveteklaarimine ei tule valla arengule kindlasti kasuks, seda näitavad ka mitme Saaremaa valla kogemused, kus ei ole selle tõttu suudetud aastate jooksul normaalselt avalikku võimu teostada. Vallavanema väljavahetamine valimistevahelisel perioodil ei ole hea märk ja seepärast tuleb volikogul võimalikke kandidaate hoolikalt kaaluda, vältimaks probleeme.

Küll aga on võimalus kaaluda erinevate kandidaatide sobivust järjekordsete valimiste puhul, kus jällegi on valijatel võimalus anda oma hinnang nii erinevatele persoonidele kui ka parteidele.
Võib küll öelda, et erakond ei tähenda valitsemisel midagi, ometi on Saaremaal olemas väga hoiatav näide – ainus omavalitsus, kus sel aastal vähendati märgatavalt nii töötajate palku kui ka abivajajatele makstavaid toetusi, on Kuressaare linn. Teised omavalitsused ei ole, vaatamata üldisele majandussurutisele ja eelarvekärbetele seda teinud.
Üldplaneering annab arengusuunad

Tegelikult on valitsuse ja volikogu töö äärmiselt seotud ning edukaks koostööks peab olema mõlemapoolne usaldus ja piisav kommunikatsioon, vältimaks probleemide tekkimist juba eos.
Mul on hea meel selle üle, et Leisi vallas on päris pika aja jooksul suudetud teha head koostööd ja vältida tõsiseid probleeme. On küll piisavalt vaieldud, kuid see ei ole takistanud piirkonna jaoks vajalike otsuste vastuvõtmist. Samas ei ole tehtud ka valesid otsuseid. Üsna täpselt on järgitud seda strateegilist suunda, mis töötati välja aastatel 1998–2000 üldplaneeringuga. 

Siinkohal kasutan võimalust tänada tolleaegset Leisi valla arendusnõunikku Erika Thalheimi, sest ilma tema pühendumise ja töökuseta poleks üldplaneering kindlasti nii hea saanud. Lõpuks aga soovin kõigile valijatele kohalikeks valimisteks arukate valikute tegemist.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 51 korda, sh täna 1)