Põllumehed tahavad võrdseid toetusi (4)

Põllumehed tahavad võrdseid toetusi

ARVUTID PÕLLULE! Kui ettevõtja või talunik teeb suuri investeeringuid innovatiivsetesse ja ressursisäästlikesse tehnoloogiatesse, siis tuleks see suuremas osas kompenseerida, leiab Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees Üllas Hunt.

Eesti mõjukaim põllumajandustootjate katusorganisatsioon Eesti Põllumeeste Keskliit on seisukohal, et Euroopa Liidus liikmesriikide põllumeestele makstavad otsetoetused tuleb edaspidi ühtlustada.

“Leiame, et pärast 2013. aastat tuleb võrdsustada ajalooliselt tingitud erineva suurusega otsetoetuste summad liikmesriikide vahel,” seisab põllumajandusministeeriumile saadetud Eesti Põllumeeste Keskliidu (EPK) kirjas, mis toob ära EPK seisukohad seoses Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika (ÜPP) kujundamisega aastatel 2014– 2020.

Ebavõrdsed toetused

EPK leiab, et astumine Euroopa Liitu on võimaldanud Eesti maaelule olulisi edusamme, kuid ajaloolise tausta tõttu on Eesti põllumajandus vähese konkurentsivõimega ja majanduslikult kergesti haavatav. Toetuste ebavõrdsus ei ole võimaldanud siinsetel põllumeestel teha piisavaid investeeringuid ning selles kontekstis ei ole EL-i ühtne põllumajandpoliitika loodetud tulemusi andnud. Maainimeste sissetulekud on endiselt madalad ja maatöö ei motiveeri noori põllumajandusse siirduma.

Põllumeeste keskliidu juhatuse esimehe Üllas Hundi sõnul tuleb silmas pidada, et ühise põllumajanduspoliitika rakendamisel liikmesriikides ei tekiks järjest suuremaid erinevusi. Samas on otsetoetuste võrdsustamist äärmiselt keeruline saavutada.
“Ütelge mõni suur ja vana liikmesriik, kes on saanud suuri toetusi ja oleks nõus oma raha ära andma. Kergesti seda ei juhtu,” osutas Hunt. Siiski on liikmesriikide põllumajandusministrite kohtumistelt hakanud tilkuma infot, et jää on hakanud selles küsimuses murduma.

Kui palju võiks Eesti põllumees toetuste võrdsustamisest rahaliselt võita, sõltub kasutusele võetavast skeemist. “Kindel on see, et toetuste eelarvele raha juurde ei saa ja muudatused tuleb teha olemasoleva eelarve raamides,” lausus Hunt. Vältida tuleb igasuguste erisuste teket, mis võivad lõppkokkuvõttes tekitada uuesti ebavõrdse olukorra.
Toetuste võrdsustamise küsimuses võivad lähinaabrite hulgast Eesti liitlased olla Läti ja Leedu. Ka soomlaste suhtumine võib olla pealtnäha pooldav, ent arvestades nende praegust head olukorda, ei pruugi nad toetusmäärade ümbermängimist tegelikult toetada.

Kindlustusraha põllumeeste kätte

Eesti põllumeeste keskliit on seisukohal, et tänased mehhanismid ei motiveeri põllumehi kindlustussüsteeme looma, kuna need on seotud nõudega siduda end lepinguliselt erakindlustusfirmadega.
Tootjatele võiks anda võimaluse luua EL-i vahenditega piirkondlikke või liikmesriigi siseseid ühistulisi kindlustus-riskifonde, sidumata nõudega sõlmida lepingud erakindlustusega.

“Praegu nõutakse lepingute sõlmimist erakindlustusega, mille puhul eeldatakse, et see on professionaalne ja garanteerib raha parema kasutuse. Väikestel turgudel nagu Eesti läheb selle tulemusel kindlustusteenus väga kalliks, kogu Euroopa Liidust kindlustusmaksete hüvitamiseks saadud toetus läheb lõppkokkuvõttes kindlustusfirmadele, “ rääkis Üllas Hunt.

Eesti vajab oma Valiot

Arvestades tootjate ja tootjaorganisatsioonide haavatavust ning sõltuvust turgu valitsevatest kaubanduskettidest, oleks põllumeeste keskliidu hinnangul vajalik arendada meetmeid, mis võimendaksid põllumeeste läbirääkimisjõudu. Selleks on vaja suurendada toetusi ühistegevuse arendamiseks ja investeeringuteks.

“Mõtleme siin selliseid ühistegevuse mudeleid nagu soomlaste Valio OY või Arla Foods Rootsis-Taanis. Need on tohutult suured põllumeeste kooperatiivid, kes on läbi ajaloo investeerinud ja loonud oma tööstused ja ettevõtted,” selgitas Üllas Hunt. “Meil Eestis neid ei ole ja seetõttu ei saa me ka oma huvisid hästi kaitsta.”
Hundi sõnul on Eestis aeg hakata looma tootjatele kuuluvat töötlemisettevõtet, arendada kaubandust, tegeleda tootearendusega ja minna Euroopa turule.

Sellest ideest kantuna sündis hiljuti piimatootjatele kuuluv ülevabariiklik turundusühistu EPIKO, mille egiidi all tootjatele kuuluva piimatööstuse rajamise plaani ilmselt ka ellu viima hakatakse.

Soodustada tuleb eesrindliku tehnika soetamist

Üllas Hundi sõnul tuleks investeeringumeetmed siduda rohkem innovatiivsuse ja loodussäästliku tootmisega. Kui ettevõtja või talunik teeb suuri investeeringuid innovatiivsetesse ja ressursisäästlikesse tehnoloogiatesse, siis tuleks see suuremas osas kompenseerida. Maksumaksjale on see kindlasti kallim, kuid samas on sellised kulutused avalikkusele paremini mõistetavad. See oleks “rohelise teenuse ostmine” ühenduse või liikmesriigi poolt.

“Ei ole mõtet jaotada raha, et osta lihtsalt traktor ja pärast seda jälle traktor,” viitas Hunt. “Vaja oleks komponenti, millel on tulevikuline mõõde. Tuleks hakata rohkem mõtlema GPS-süsteemidele, täppiskülvile, täppisväetamisele jmt.
Näiteks Saksamaal ja Taanis on IT-tehnoloogiatega seotud kultiveerimistehnikaga, loomade söötmise ja talitamistehnoloogiatega jõutud väga kaugele. Pean silmas seda, et uut ostu tehes ei vahetataks lihtsalt üht asja teisega, vaid et uus asi oleks sammuke edasi,” selgitas Hunt.

EPK esitas seoses ühtse põllumajanduspoliitika muutmisega ühtekokku 11 ettepanekut, mis muuhulgas käsitlevad ka bürokraatia vähendamist ja põllumajandustoodete hinnakujunduse läbipaistvust, mis tähendab, et tarbijal peab olema võimalus teada, kuidas jaotub näiteks võipaki hind tootja, töötleja ja kaupmehe vahel.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 56 korda, sh täna 1)