Saagimi kuivati võis olla kirik (22)

Saagimi kuivati võis olla kirik

KAS KUIVATI OLI KUNAGI PÜHAKODA? Mihkel Koppel pani vaatluste põhjal paberile oletusliku kirikuhoone põhiplaani.

Seltskonnadaam Anu Saagimile kuuluv Saare mõis võib peita endas üllatavaid leide. Nimelt meenutab mõisakompleksi kuuluv viljakuivati muinsuskaitsjate sõnul vägagi vana sakraalhoonet.

Muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektori kohuseid täitev Mihkel Koppel on üpris kindel, et mõisa kuivati on tegelikult ümber ehitatud pühakojast. Sama olevat juba kahtlustanud ka eelmised inspektorid Lilian Hansar ja Tõnu Sepp.
Arhitektiharidusega Koppeli sõnul annab selliseks arvamuseks alust hoone kuju ning selle mitmed ümberehitatud detailid, nagu näiteks kinnimüüritud aknad. Koppeli arvates tuleks nii hoonet kui ka selle ümbrust rohkem uurida, kuid tänavu seda enam ei jõuta.

Klooster või kirik?

Esimesed andmed Saare mõisast pärinevad mois.ee andmebaasile tuginedes 16. sajandi lõpust.
Sama perioodi pakuvad sakraalhoone võimaliku ehitusajana välja ka spetsialistid, kellega Mihkel Koppel on konsulteerinud.

Kas seal tõesti kunagi kirik oli ja kuidas sellest viljakuivati sai, nendele küsimustele Koppeli sõnul praegu veel vastust ei ole. Veidi annab oletustele tuge 1934. aastal ilmunud koguteos “Saaremaa”, kus kirjutatakse, et Saaremaal olevat olnud kuus kloostrit ning üks neist oletatavasti Saarekülas.
“Kuid need on kontrollimata faktid,” tõdes Koppel, et reaalseid kinnitusi kiriku olemasolust seni siiski olemas ei ole.

Muinsuskaitsja kahtleb, et Saaremaa muuseumis või Eesti arhiivideski mingeid sellekohaseid märkmeid võiks olla.
“Pigem peaks otsima kusagilt Rootsi ja Taani arhiividest,” sõnas Koppel, nentides, et kõigepealt tuleks siiski kohapeal põhjalikud uuringud teha.

Ehituslikud eripärad

Koppel, kes on oma vaatluste põhjal joonistanud ka oletusliku hoone põhiplaani, ütles, et tegemist võis olla suhteliselt pisikese hoonega. Pikkust vaid 15 meetri ligi ja laiust ehk veidi üle viie meetri.
Muinsuskaitsja sõnul on pae- ja raudkividest hoonel kinnimüüritud aknad, mis meenutavad sakraalhoonele omaseid. Seintest paistvad puitsillused annavad alust arvata, et seal võis olla ristihoone. Samuti on hoone kujus näha kooriruumi osa.

Mõisa kuivatiks võis hoone muutuda Koppeli arvates 19.–20. sajandil. 19. sajandi algusest pärineb ka mõisa peahoone. Kuivati on kõvasti ümber ehitatud. Lisatud on vaheseinu ja erinevaid uksi.
Mihkel Koppeli sõnul on kuivati müürid kevadest konserveeritud. “Omanik on tubli olnud,” märkis muinsuskaitsja vastupidiselt meediast läbi käinud arvamusele, et Saare mõisas üleüldse midagi tehtud pole.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 79 korda, sh täna 1)