Saarel, kus aeg puhkab, aga inimesed tegutsevad

Saarel, kus aeg puhkab, aga inimesed tegutsevad

MEENUTA TOREDAID KOOSTÖÖAASTAID! Muhu esimene arendusnõunik Bruno Pao kinkis esimesel koolipäeval Muhu koolile omakirjutatud raamatu. Kooli direktor Senta Room tundis Saaremaa ja Muhu ajalugu käsitleva trükise üle vaid heameelt.

See oo meite Muhu – saar, kus aeg puhkab –, tutvustavad muhulased Eesti suuruselt kolmandat saart külalistele. “Muhu saar on sajandite vältel arenenud oma tempos, kus traditsioonid on hästi tuntud üle kogu Eesti ning kuulsad Muhu mustrid on kujunenud eesti rahvakunsti eredateks näideteks, samuti nagu tantsud ja laulud,” teavitab valla koduleht internetis.

Kodulehekülje koostajad on täheldanud sedagi, et Muhu inimestega vesteldes võid tajuda ajale vastu pidanud kogukonna uhkust oma saare ja selle vaimsuse üle.
On’s see nii ka praegu? Mida tundsid muhulased 20 aastat tagasi vabanemistuulte keerises? Vahest puhusid meretuuled Muhus tugevamini ja ka õiges suunas, kuna just muhulased olid need, kes 1. septembril 20 aastat tagasi palkasid esimesena tollases Eestis tööle valla arendusnõuniku.

Tallinnast põllumajandusajakirja toimetusest “meelitati” pärismuhulaseks suvemuhulane, rikkaliku elu- ja töökogemusega Bruno Pao. Tartu ülikoolist ajaloolase diplomi saanud Pao esmane tööülesanne oligi kunagiste omavalitsusüksuste (Muhus oli neid kuni 1939. aastani kaks) töö tundmaõppimine ja taasloodava valla tarvis kondikava koostamine. Aasta ja ühe kuuga jõudsid muhulased mäele – 1990. aasta 1. oktoobril sai Muhu esimesena Eestis valla staatuse. Taastatud valla esimeseks vallavanemaks sai Jüri Räim Pädaste külast.

“Kõik võib-olla Räime tema mineviku pärast ei tahtnud, kuna ta oli olnud kompartei juhtiv tegelane, aga tänu tema juhtimiskogemusele, tutvustele ja oskustele hakkas Muhu vallal kohe alguses hästi minema ja läheb siiamaani,” hindas tollaseid positiivseid muutusi Muhumaal aastaid külanõukogu esimees olnud Helju Auväärt.

Esimene peatus Muhu põhikoolis Liival

1. septembril kaks aastakümmet tagasi sai Bruno Paost taas teatud mõttes koolipoiss, kes asus tuleviku tarvis tundma õppima Muhumaad iga kandi pealt – nii olevikku kui ka minevikku.

“Laulev revolutsioon oli juba alanud. Inimesed olid muutusteks valmis. Kõikjal Eestimaal räägiti omavalitsuste taasloomise vajadusest. Kuna ma olin 1989. aastal kümme aastat suvemuhulane olnud ja Muhu asjadega natuke kursis, siis arvati, et saan selle tööga hakkama. Tegelikult kulus mul 1. septembrist alates poolteist kuud tõsiseks uurimistööks, et endale selgeks teha kõik need nüansid, mida valla taasloomiseks vaja. Õppisin tundma ka Muhu saart ja muhulasi,” meenutas Bruno Pao.
Pärast esimesi demokraatlikke valimisi, mis toimusid 10. detsembril 1989, sai külanõukogu etteotsa vallavanema ülesannetes Kuressaarest oma sünnikoju Pädastesse kolinud Jüri Räim.

Esimesi samme teel vallaks saamiseni ja pärast valla staatuse väljakuulutamist meenutasid koolimajas kohtunud staažikas koolijuht Senta Room ja esimese klassi juhataja Karina Kütt.
Hakkasid ju värsked tuuled tollal puhuma ka kooliperele. Muhu põhikool sai endale sõpruskooli Soomest Utajärvist.
“Bruno oli tehtud mees. Ta oskas soome keelt. Esimestel retkedel Soome oli Bruno vahendajaks. Selle kooliga on meil sõprussidemed siiani,” märkis Senta Room.

“Mäletan oma esimest sõitu Utajärvile. Saime sealt sõprusklassi. Soomlased käisid siin ja meie sõitsime sinna. Laste, õpetajate ja vanemate jaoks tähendas see väga palju,” meenutas õpetaja Karina Kütt.
Vallaks saamise lugu meelde tuletades ütles Senta Room, et ettevalmistustööle tõmmati kaasa muhulasi mitmelt poolt.

“Muhulane on konservatiivne ja ta tahab alati olla kindel, et kui midagi muuta, siis peab ka tulu tõusma. Nii oli ka vallaga. Me pidime kõik plussid ja miinused välja tooma. Neid alati võrreldi. See võrdlus andiski positiivse tulemuse valla kasuks. Inimesed olid külanõukogu likvideerimisega nõus. Nüüd saab valla loomisest peagi 20 aastat. Taasloodud esimene vald on oma eluõigust tõestanud. Järelikult oskasime teha õigeid otsuseid,” rääkis Senta Room.

Taasloodud Muhu valla esimesed prioriteedid olid lastele korralike õppimisvõimaluste ja lasteaiakohtade, eakatele inimestele õdusate elutingimuste loomine. Veel võeti programmi spordihoone ehitamine. Kõigi eluliste asjadega alustati hoogsalt ja edukalt. Muhu põhikool on maakonnas üks nüüdisaegsemaid, eakad muhulased, kes ei saa kodus enam üksinda hakkama, elavad hooldekodus ja nii noorte kui ka vanemate inimeste käsutuses on nõuetele vastav spordihoone.

Hea sõnaga tuletas Bruno Pao meelde Tallinnas tegutsevat Muhu seltsi, mis tänavu veebruari lõpus oma 20. sünnipäeva tähistas. Tänu tallinlastest muhulaste toetavatele seisukohtadele sai valla taasloomine suurema hoo sisse. Selle aasta alguses ilmunud vallalehes Muhulane kirjutas seltsi liige Ainu Kään, et kodusaar on muhulaste seltsist saanud erinevatel aegadel kaks tublit vallavalitsuse töötajat – Bruno Pao ja Aado Keskpaiga.
Arendusnõuniku ametikoha võttiski pensionile siirduvalt Bruno Paolt üle geograafidiplomiga Aado Keskpaik, kes on ka praegu selles ametis.

Hobused, lehmad ja hooldatud põllumaad

“Meil on hobused, lehmad ja hooldatud maad. On ikka hea vaadata, kui hein on tehtud ja karjamaad-heinamaad-põllud korras. Olen ju hariduselt agronoom ja võib-olla sellepärast oskan seda asja hinnata. Üldse on Muhus kenasti läinud. Heameel, et Aado Keskpaik on vallavalitsuses arendusnõunikuna tööl. Vähe kiidetakse vallavalitsuse liiget Raido Liitmäed. Mina kiidan teda küll, sest kõik need tema juhitavad asjad on korras. Kui palju ilusaid kodusid on Muhus ja turismitalusid!” tõi kunagise külanõukogu esimehena valla taasloomisele jõuliselt kaasa aidanud Helju Auväärt oma kodusaare plussid esile.

Kahjutunne valdas Helju Auväärti siis, kui lehemees küsis Hellamaa rahvamaja saatuse kohta.
“Rahvamajana see enam ei tegutse. 1960. aastal oli see maakonna või tollal rajooni moodsaim. Kui Jüri Räim oli vallavanem, siis soovis ta seda maja vallale, kuid tollane Hellamaa ühistu oli vastu. Ma usun, et vald oleks suutnud selle maja korda teha, aga kõik on teisiti läinud,” kurtis Auväärt.
Samas luges Helju Auväärt üles valla ajal ette võetud tööd ja tegemised.

Pädaste mõisast on saanud viietärnihotell, alles avati Lõunaranna sadam, renoveeriti Muhu Katariina kirik, ehitusettevõte Kehte on saarel suuri asju korda saatnud, Muhu puidutöökoja toodang on kuulus üle Eesti ja välismaalgi. Kõiki ei jõua üles lugeda ja see polegi selle loo eesmärk.
Bruno Pao sõnul oli valla esimene eraettevõte Liival avatud autoremonditöökoda.

“Peeter ja Neeme Oidekivi panid sellele aluse. Nad tegutsevad tänase päevani. Nüüd on bensiinijaam sinna juurde tekkinud. Eraettevõtlus on Muhus au sees ja sellest võib ainult heameelt tunda,” hindas Bruno Pao muhulaste ettevõtlikkust.

Juubelile vastu sotsiaal-maja ehitamisega

Vallavanem Tiit Peedu ütles, et Muhu vald on ammugi kenasti valmis. Kahekümnendale sünnipäevale läheb vald vastu sotsiaalmaja ehitamisega. Vallaametnikud loodavad, et Liivale, vallamajast üle tee kerkiv sotsiaalmaja, mis on mõeldud ka naabervaldade vanurite jaoks, saab valmis järgmise aasta 1. oktoobriks.
Omal ajal valla sotsiaalnõuniku ametit pidanud ja maakonna parima sotsiaaltöötaja tiitliga tunnustatud ning kodukaunistamise eest auhindu vastu võtnud Elle Otsale teeb praeguste vallaametnike sellealane töö vaid rõõmu.

“Ometi tuleb üks korralik ja ruumikas maja. Meie alustasime ju väga kitsastes tingimustes. Tore, et meie ideid ja soove on edasi arendatud,” nentis Elle Ots eelmise nädala teisipäeval oma Paenase küla kaunis kodus.   
Valla praegune arendusnõunik Aado Keskpaik arvas, et vallavalitsusel annab ehk edaspidi midagi rohkemat ära teha turismiteenuste väljapakkumisel. Vallavalitsusel on tore koostöö Muhu turismi assotsiatsiooniga ja teadupärast koostöös edu võti peitubki.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 135 korda, sh täna 1)